* * *

Eestis on hetkel ylipopulaarseks muutunud artiklid stiilis "làksin vàlismaale, nyyd suplen rahas". Lugeda saab neid, kes ytlevad, et pigem virelevad Hispaanias, kui Eestis, nendest, kes on làinud ja raske tòòga endale jalad alla saanud. Kas see on appikarje vòi mònitamaks neid, kes on sinna maha jàànud? Kommentaariumist vòib lugeda nii mònitusi, kui neid kes tòepoolest samuti mòtlevad teha. 
Kui palju meid Eestisse yldse jàànud? Tekib tunne, et nagu polekski. Kes làheb, kes on juba làinud, kes unistab...
Mis meil eestlastel viga siis on, et me tahame sealt minema? 
Kes tahavad saavad hakkama. Mòne jaoks on minek vajalik, et teada saada enda tegelikke vòimeid. Vòimalik, et see riik ja yhiskond ei paku enam vòimalusi edasi arenemiseks. Raskem on mònikord olla kodumaal kui vòòrsil. Pealegi silmapiiri peab avardama, leidmaks endale see òige paik.
Olen ise Itaalias,sain vòimaluse siia tulla, miks mitte kasutada? Pole teab kui kerge siin tòòd leida ja seda hoida! Tullakse siia erinevatel pòhjustel, lahkutakse ka siit, sest ei ole kerge. Kus oleks, terve Euroopa on ju kriisis. 
Ka siinsete noorte suust vòib kuulda, et nad tahavad lahkuda, tàpselt samadel pòhjustel, mis toovad Eestist lahkunud vàlja. Riik ei toeta, ei hooli... Itaalia on ju veel suuremgi. Aga on neid, kes on otsustanud ka vòidelda, lootes ehk yks pàev olukord paraneb. Ka Eestis, onju? Meil kòigil on lootust.
Hàdaldamine ja teiste valikute kritiseerimine kahjuks midagi paremaks ei muuda. Kokku hoidmine, aga vòib muuta paljugi. 
Olen varemgi maininud minu jaoks oli Itaaliasse tulek yks parimaid otsuseid. Olen òppinud siin nàiteks naeratama rohkem, tundub lollus eksju? Aga vaadakem enda ymber, kui paljud naeratavad? Kui paljud suudavad leida positiivsust ka rasketes olukordades? Sàilitama postiivsust ka siis, kui olukord tundub tàiesti lootusetu. Tutvusin siin inimestega, kes ei kritiseeri, pigem teevad komplimente. Avastasin, et KRIITIKA pole edasiviiv jòud nagu vàideti, vaid positiivsed emotsioonid. Tutvusin toredate inimestega. Minu jaoks, sulgenud ukse, avanes mitu uut akent...
Itaalias leidsin endale kodu ja armastuse. Aga ei vàida, et yhel pàeval ma tagasi pòòrdu... Kunagi ei tea, mida elu toob!=)