venerdì 6 maggio 2011

Minu esimene töö

Minu esimene töö Itaalias.Unistuse täitumine.Leidsin töö pärast paari nädalast otsingut Bolognas.Töö vestlus oli nagu ta oli nii öelda otsa vaatamine ja 2 minutit juttu.Baarides-restoranides tundub olevat välimus olulisem kui sinu teadmised.Vähemalt tagant järele kui ma sellele mõtlen siis selline mulje jääb.
Pärast telefoni kõnet olin nii õnnelik.Ma sain lõpuks tööle.
Baari moodi paik.Enam jaolt mõeldud aperatiiviks,kuid on võimalik ka süüa.Kuigi söök seal nüüd kõige parem ei ole.Esimesed päevad olid toredad.Mulle meeldis,et ma sain nüüd midagi teha.7-8 tunnised tööpäevad.Terve päeva jalgadel,istumiseks eriti aega ei olnud.Isegi kui rahvast ei olnud,pidi jalgadel seisma ja "rahva" tulemist ootama.Ainukesed hetked istumiseks olid söömine ja toaletis käigud.
Esimesed päevad olid toredad.Kuid kui sai töötatud 7 päeva järjest,töö päevad muidugi aina pikenesid,kui algul olid 4-5 päeva kuskil seitsme-kaheksa tunnise pikkusega,siis pärast olid nad juba 11-12 tunnised.Töötasin seitse päeva järjest,puhkepäevadeta.Väsimusega.Kuid ikka naeratus näol.Töökaaslased kohati õelutsesid.Ühel päeval tuligi kokku põrge ühe töö kaaslasega.Kes suutis terveks päevaks mu tuju nulli keerata.Tujul ei tohi lasta langeda,klient ei ole süüdi.Sedasi mõtlesin terve päeva.Õhtuks aga olin suhteliselt väsinud,oli ikkagi minu 12nes päev seal.Tuli rääkima minu üks ülemustest,kes küsis : "Mis lahti?Miks sa ei naerata?Tule räägime törts juttu!"
Istusime,rääkisime.Ning ta rääkis oma teooria minust,kui saamatust käpardist,kes ei saa millegagi hästi hakkama.No püha talv!Ma rabasin tööd teha 2 nädalat kui loom,ilma puhkepäevadeta.Ja ta leiab,et on asju valesti.Samuti heideti ette,et kliendiga olid probleemid,vanad naiste rahvad olevat kaevanud.Hoidsin hambad risti,et mitte karjuma hakata,et see ei olnud mitte mina!Kuna nime ei üteldud,ainult,et "see blondiin".Ma ei olnud seal ainuke blondiin,vaid töötas seal ka teine.Kes kaebuse esitanud sinjooradega tõsiselt vastikult käitus.Väsimus tabab meid kõiki kord,kuid kui oled selle ameti valinud,siis leian et töö tuleb teha korralikult!
Aga süü sain mina muidugi enda kaela,sest olin uus tulija.Mis seal ikka,leppisin.
Kuid pärast seda päeva suhtumine halvenes,vaba päeva ei saanud.Läksin rääkima,küsima kas on võimalik.Öeldi,et täna ei ole,homme puhkab keegi teine.14ndal päeval sai hing täis.Läksin sinna ning ütlesin,et mina enam siin töötada ei suuda.Põhjuseks tõin tervise.Isegi ei mõtelnud,kui raske võib pärast tööd leida olla.
Aga nii töötada ma ka ei jaksa.Ma võin olla küll "mitte-itaallane",aga see ei tähenda halvemaid töötingimusi millega pean rahul olema.
Küsisin palka.Ning minu palga maksmisega olin neil ka 100 vabandust,miks täna ei saa,miks homme ei saa.
Lõpuks läksime kohale koos minu sõbraga,kes nendega rääkis.Mis mul puudub,et palka kätte saada.Ja lõpp tulemusena olin mina see rumaluke,kes asjadest aru ei saanud õigesti.Minult küsiti "residenza",temalt aga "domicilio".Mulle tehti raudselgeks,et mul on vaja "residenza" Itaalias,et palka kätte saada.Mu sõbrale aga üteldi,et küsiti minult "domicilio".Võta näpust,kes tõtt räägib.Kuid palga sain lõpuks kätte.Sellega läks neil ka 6 päeva.Käisime kohal koos vast 3-4 korda.Palk oli 5 euri tunnis.Kuskil seda kirjas ei olnud,kuna tööd alustades nad minuga lepingut ei sõlminud.15 päeva rakendati katseaega ning sellel peroodil võib olla ka suusõnaline leping,kuid peab olema tööaja arvestus töötatud tundide kohta,mida neil ei olnud,vaid viisin mina.
Minu töösuhe selle baariga lõppes.Töötuna olin vast 3-4 päeva,kui leidsin endale uue töö.
Esimene kogemus Itaalias,mis oli suhteliselt õpetlik.Reegel edaspidiseks sai : KÜSI-RÄÄGI-KÜSI-KÜSI-KÜSI !!!!!!!!!!!

Nessun commento:

Posta un commento