domenica 26 giugno 2011

Minu teine töö

 Pärast minu esimest töökogemust Itaalias olin suht muserdatud.Kuid ei mõtelnud kunagi,et ma tööd rohkem ei leia.Kuna juba ühe olin leidnud,mis sest et vaid paariks nädalaks.leian ka teise.
Alustasin uuesti oma CV jaotamist mööda Bologna kesklinna.Kuna algas turisti hooaeg,keeled suus,siis ikka midagi leian.Selline oli peas minu mõte.Ma olin suhteliselt positiivselt meelestatud.
Helistatigi järgmisel päeval juba.Minu rõõm oli suur.Kutsuti töövestlusele.Pakkumine oli päris hea.Tunnipalk,iga õhtu saan raha kätte oma tehtud tundide eest.Täitsa sobis mulle.Kuna esimene töö võttis usalduse tööandja kohta suuresti ära,eriti mis puutus rahasse,siis sealne pakkumine andis mulle kindlustunde.Vähemalt kõiges,mis puutus rahasse.Leping tehti muidugi "per chiamata".Olgu,mis seal ikka vähemalt on töö olemas.Muu ei ole oluline.
Esimesed päevad läksid tööga tutvumiseks,töökaaslastega harjumiseks.Töö on hea.Ettekandja.Esimestel päevadel pidin ainult jooke-sööke ette kandma,samuti laudu koristama.Pole mingi probleem,saame hakkama.Edaspidi koormus suurenes muidugi.Võisin hakata tegelema tellimuste võtmisega.Arvutisse tellimuse sisestamise õppisin ära.Samuti ka niiöelda "palmarino" kasutamise.
Õppida on siiski veel palju.Eriti,mis puutub söökida kohta.Menüü on küllaltki väike,kuid suhteliselt keeruline meelde jätta kogu selle kupatuse valmistamise viis.Ja neid on erinevaid.
Töökaaslased on suhteliselt toredad.Kuid muidugi on ka probleeme.Ei kujuta ette ühtegi kohta,kus inimsuhetes probleeme ei esine.Siin on neid palju-palju erinevaid.
Klientuur on suhteliselt toredad.Esineb itaallastest püsikliente ning välismaalasi käib praegu palju.Kliendid on suhteliselt rahul kõigega,mille üle võib rõõmu tunda.Mõnikord juhtub ka olema mõni rahuolematu,kus neid ei ole?
Minu kolleegideks on pool välismaalasi ja pooled on itaallased.Ülemused (omanikud) nagu Itaalias seaduseks tundub olevat on Lõuna-Itaaliast,täpsemalt Calabria regioonist.Samuti on Calabriast üks ettekandjatest-tellimuse võtjatest.Teine aga pärit Argentiinast,kes calabresega abielus juba 18 aastat.Üks ettekandjatest pärit Marchest,viimane tulija aga Alto Adige'st.Köögis peakokk on samuti pärit Bolognast ning tema 2 abilist on välismaalased,araablased.Nõudepesija marokolanna ning köögi abiline ja nõudepesija Basilicatast.Seal on täiuslik kultuuri mix.Sega-pudru ja kapsad.Ja kõik see tekitab muidugi oma moodi suhteid.Kuna oleme kõik suhteliselt erineva kultuuri taustaga.Kuid kuna töötame kõik Itaalias,siis selle kultuuri peame austama ja järgima.

Tähelepanekuid.

1. Itaalias võib usaldada restorani pidaja soovitusi söögi ja veini kohta.Vähem seda,mille kohta ta võib sulle lõpuks arve esitada.

2. Võid juua lõunasöögi kõrvale klaasikese veini ning keegi ei vaata,et sa oled joodik.See on normaalne tegevus.

3. Ülekäigu rajad on üldiselt vaid dekoratsioonid.Ei hoolita tee ääres seisvast jalakäijast.Autojuht on eelistatumas positsioonis.

4. Itaalias autojuhid,väikelapsed,preestrid ja kauni välimusega naised teevad mis iganes neil pähe tuleb.

5. Esimene korrus Itaalias on seal,kus meil algab teine korrus.

6. Mõned itaallased teevad mis iganes,et sind uskuma panna,et sa oled nende parim sõber selleks nädalaks.Rumalaks jääb aga see,kes seda kõike usub.

7. Itaalias pead oma nime kordama ja kordama,kuna neile see lihtsalt meelde ei jää.Või pannakse sulle asja lihtsustamiseks sinu nimega sarnane hüüdnimi.Asi ei ole üldse selles,et sa neile ei meeldiks.Nad lihtsalt unustavad.

8. Perekond on Itaalias oluline.Mees võib olla 30nene,kuid ikka helistab emale,et nõu küsida.

9. Puudub alkoholipiirangu keeld.Perekond õpetab varakult lastele selgeks,mis on alkohol ja kuidas seda tarbida.Pubides võib kohata 15-16 aastaseid noorukeid aperatiivitamas.

10. Kehtivaid seadusi eiratakse.Mõistuse piires.Näiteks ei järgita varahommikul punast foorituld.Pole ju kedagi nii vara liikvel.

12. Välismaalastele üritatakse alati tekitada illusioon "ilusast Itaaliast".

13. Kehtivad sõnatud reeglid.Kui tuntakse,et välismaalane neid mõistab,mõeldakse välja kiirelt midagi uut.

Itaaliat ja euroopat võrdlev video youtube's ,mis ei olegi üldse nii vale...

Väike lisa eelnevale :

14. Kui ema sul särke triigib ja süüa küpsetab,kui oled 35,siis see ei ole mitte laiskus,vaid ema armastus

15. Tüdruk juhtub meest vaatama kauem kui 5 sekundit,tähendab see "wow sa oled kõige kuumem mees ruumis ja ma tahan sinuga magada".Tüdrukud,hoidke alt! :D

16. Ühistranspordil puudub kindel graafik,tuleb kui tuleb! (näiteks bussi liiklus Roomas ja Milanos)

17. Lõunauinak on täiesti normaalne nähtus,eriti Lõuna-Itaalias.

18. Kõva häälne arvamuse väljendamine on rahvus tunnus,see ei ole karjumine.

mercoledì 22 giugno 2011

Calabria

Calabria,Lõuna-Itaalia regioonidest,mis asub täpselt saapanina otsas,ümbritsetud Sicilia,Puglia ja Basilicataga.Residente on seal üle 2 miljoni inimese.
"Polistena- rahu kommuun." Nähtaval on kuuliauk sildil.
Calabrias on vast kaks-kolm linna,mida võib nimetada turisti pesadeks,ülejäänud linnadesse nad eriti ei pääse.Seda kõik sellepärast,et puuduvad teeviidad,korralikud teed on samuti seal nagu unistus.Kui leiad teeviida võib see olla kuulide poolt mitmekordselt läbistatud.Kuid tundes kohalikke,kes teid tunnevad võivad nemad teid aidata pääseda unustamatult kaunitesse kohtadesse,nagu seda näiteks on Aspromonte mägi.
Põhja-itaallased sinna oma jalga eriti tõsta ei soovi,kuna see koht on nii öelda "maffia pesa" ning üldiselt peetakse seda kanti ohtlikuks.Sellest regioonist on pärit üks tuntuimaid ja tugevamaid maffia jõuke nimega Ndrangheta,praeguseks on ta arenenud tugevamaks kui Cosa Nostra,mis pärit Sitsiiliast.Kuigi Cosa Nostrat teatakse maailmas rohkem oma nime poolest,on Ndrangheta tänaseks arenenud tugevaimaks.
Turisti rohked kohad,mis samuti ka äärmiselt kauni looduse ja merega on Reggio Calabria ja Tropea.Minnakse sinna puhkama just seepärast,et seal on kaunis meri.Terves Itaalias öeldakse olevat kaunis meri Sicilias,Calabrias ja Puglias.
Calabrias räägitakse üldjuhul dialektis.Kuigi pärast Itaalia ühendamist 1861 aastal Garibaldi poolt on ametlik keel seal itaalia keel.Vanemad inimesed siiski itaalia keelt ei räägi.Mägikülades ainult dialekt.Võimalik,et ka see on üheks põhjuseks,miks paljudel on hirm sinna minna.
Tänav mere ääres asuvas linnas Scillas.
Minu esimene reis Calabriasse oli 2010nda aasta augustis.Külastasin turisti linnu (Tropea,Reggio Calabria) ja väikseid külasid.Samuti sai külastatud mägi külasid,millest üks on tänaseks hüljatud (Pentidattilo).Loodus on seal lihtsalt hurmav.Ajalugu on teistsugune.Mõjutatud suuresti Kreekast ja Hispaaniast.Samuti ka selle regiooni dialektid.Praegu ei leia sealt sellised kauneid arhitektuuri üllitisi kui Venezias ja Firenzes.Kuid sinna sattudes see koht hurmab oma lihtsuse ja kauni loodusega.Näiteks super ilus väikelinn mere ääres on Scilla,mis on sarnaneb Veneziale.
Kes vähegi Itaalia keelt mõistab,siis Calabria regiooni kohta on tehtud Itaalias ka komöödia,mis kirjeldab väga humoorikalt kogu olukorda,mis regioonis toimub,filmi nimi on Qualunquemente.Vähesel määral on kasutatud ka dialekti.Filmi mõistmiseks peab olema kursis Itaalia poliitika,ajaloo ja ühiskonnaga.Kuid iseenesest on film äärmiselt hea.

lunedì 20 giugno 2011

Venezia

Oma hommikut alustasin koos oma reisikaaslasega 6 hommikul,hommikusöögiks piim ja küpsised ning lõpuks kohv.Võtsime Bolognast esimese rongi,regionale.Mille hinnad on väiksed kuid sõidu kvaliteet ka selle eest halvem.
Alustasime sõitu Venezia poole 8 hommikul,orienteeruvalt kella 10ks pidime kohal olema.Kuid kuna Veneto regioonis,kuhu kuulub Venezia,oli protest valitsuse tegevuse vastu,visati meid rongist sõna otseses mõttes välja,Padovas.Kummalisel kombel on Padova ka üks linnadest,mis on täis mustanahalisi ning linna itaallasest elanikud välismaalasi ei salli,samuti on nad tuntud ka oma mitte sallivuse poolest oma lõunapoolt tulevate kaasmaalaste vastu.Ühesõnaga üks nii nimetatud "Lega nord'i" pesadest.Minu reisikaaslane on pärit Lõuna-Itaaliast,siis oli see meile natukene ka naljakas,et just selles linnas.
Sealt edasi pidime minema bussiga,pileti muidugi pidime uue ostma.Kuigi rongis öeldust said paljud aru,et saadetakse eraldi buss,mis meid Veneziasse edasi transpordib.Ootasime vast 30 minutit "bussi",mida muidugi ei tulnud,pärast küsides anti vastus,et oleme täiesti valesti aru saanud.Noh!Mis seal ikka!!Ostsime bussipiletid ning 10 minuti pärast saabus ka buss.Kõik alustasid  trügimist,meenus Caulonia (Calabria,L-Itaalia),kus inimesed üritasid ühest pisikesest bussi uksest sisse trügida kümnekesti või isegi rohkem,elati üksteisel lausa seljas!Keegi sai kotiga mööda nägemist?Sellest ei hoolita.Antakse tou järgmisele!Tsiviliseeritutest saavad täielikud elajad!
Veneziasse jõudsime 40 minutiga,sujuvalt ilma igasuguste järgnevate selkeldusteta.Ka ilm oli seal oodatust parem.30 kraadi sooja ja kõrvetav päikene.Päev algas viperdustega,kuid edasi läks kõik lausa muinasjutuliselt.Tänavad olid konstrueeritud lihtsalt fantastiliselt.Majade ehitus viis lihtsalt hämmastav.Väga ilus.Selle linna ilu on hingemattev.Arhitektuur on tõsiselt hämmastav.Kui lugesin,et see linn on üks kauneimaid maailmas,mõtlesin et kindlasti turistide meelitamiseks on liialdatud,kuid absoluutselt pean nõustuma.Kuigi linn oli täis turiste,kes shoppingul olid käinud ja oma suurte Louis Vuitton'i,Gucci,Prada kottidega ringi vehkisid.
Kuskile sisse me ei läinud,kuna oli üks päev seal,siis otsustasime tutvuda ainult kesklinnaga ning sellega seekord piirduda.
Linnas saab liigelda nii gondolatega,mis maksab uhkelt nii 80 eurot vast 60 minutit,kuid tingides saab hinna vähekene alla.Samuti on olemas vesitaksod ja praamid,mis transpordivad inimesi.Praamisõidu üks ots maksab 6,50 eurot.Praamid viivad Venezia saartele,kui ka ühest linna otsast teise.Autosid seal linnas on vähe.Kuna tänavad on uskumatult kitsad,siis autodega seal lihtsalt liiklema ei pääse,teiseks põhjuseks on vast ka veeuputused,mis seda linna ründavad.
Linn on täis turiste.Kõige rohkem kuulsin vene keelt,kui itaalia keelt.Mõningad prantslased jäid ka tee peale ette.Mõned ameeriklased.
Linn on kohutavalt niiske ja kahjuks rikub see maju ja atmosfääri päris palju.Vesi on rikkunud palju ehitisi.Iga kevad on seal suhteliselt suur vee uputus.Kui ütlesin oma reisikaaslasele,kui tore oleks siin elada,oli tema vastus mulle:
"Jah,korteriüürid on siin tobedalt kallid.Vesi talvel on poolde säärde.Lähed poodi kummikutega,koju saabudes pead oma 5 kiloseid kotte kandma ebamugavalt käsi kõrgel hoides,muidu reostab su toidu räpane vesi.Majades on niiskus,mis põhimõtteliselt su tervisele hästi ei mõju.Veeuputuse möödudes pead sa aga alustama remonditöödega,et vee kahjustuse remontida.Peale kauba on hinnad siin lihtsalt kõrgeimast kõrgeimad.Kui Itaalia on kallis,siis siin maksad veelgi enam."
Kuigi linn on ilus,siis seda ainult selle külastamiseks,mitte seal elamiseks.Raha peab olema uskumatult palju.Ja ka kõva tervis,et kannatada kogu seda niiskust.

martedì 14 giugno 2011

Venezia-tappev palee.

Palazzo Ca' Dario
  Veneetsia on kuulus oma imepärase ja erinevat ajastut esindavate arhitektuuri poolest,milledest kuulsaim on gooti stiil.Paleede ehitus stiili kutsutakse ka Veneetsia-Gooti arhitektuuriks,ehitistel on kasutatud ka mõjutusi bütsantsist ja araabia kultuurist.Stiil arenes 14ndal sajandi Veneetsias.Linnas on ka palju näiteid Renessansi ja Baroki ajastust.
  Veneetsia-Gooti stiili üheks näiteks on Palazzo Ca' Dario,ehitatud aastal 1486ndal aastal Veneetsia diplomaadi ja kaupmehele Giovanni Dariole,pärast tema surma päris maja tema tütar Marietta,kes abiellus omakorda Vincenzo Barbaroga,Giocomo Barbaro poeg,kellele kuulus naabruses asuv palee Barbaro.1522 aastal saavad selle enda kasutusse Marietta pojad,enne seda aga majutati seal türgi diplomaate.
  Ca' Darioga on seotud legend,et maja tapab.Esimese omaniku tütar abiellub Vincenzo Barbaroga,kes samuti sinna majja elama asub.Ning algavad mured,äri läheb halvasti ning mees sureb südamerabandusse.Tema naine aga võtab endalt elu ning taga tipuks tapeti ka üks nende poegadest.
Aja möödudes saab maja omanikuks armeenia vääriskivi kaupleja,ka tema äri hakkab alla mäge minema ning lõpuks ka tema sureb.
Majas elas ka lühikest aega prantsuse kirjanik Henri Regnier,kes nakatus grippi ning suri.
Aastate möödudes sai selle omanikuks rikas inglise kaupmees,ka tema äri hakkas allamäge minema ning lõpuks võttis endalt ise elu.Samuti tappis end ka tema armuke.
1800ndate aastatel sai maja omanikuks Charles Briggs,rikkas härrasmees,ameerikast.Seotuse tõtte gei afääriga oli ta sunnitud,koos oma armukesega Veneetsiast lahkuma,Mehhikosse,kus ta armuke temalt elu võttis.
Maja soovis endale osta kuulus laulja Mario del Monaco 60ndatel,kuid juhtus tõsine õnnetus ning tehing jäi teostamata.
1970ndal aastal asus majja elama Conte Giordano della Lanze,koos oma armukesega.Tema armuke tappis ta vaasiga,lüües teda pähe.Peale kuritöö sooritamist põgenes too aga Londonisse,kust temalt omakorda elu võeti.
Lühikest aega sai maja omanik olla bändi The Who manager,kellelt võttis elu tema narkodiiler.
Palazzo Ca´ Dario,vasakul Palazzo Barbaro
80ndatel aastatel ostis maja endale veneetsia ärimees Fabrizio Ferrari.Ka tema äri hakkas pärast maja ostu halvasti minema.Õde,kes temaga koos elas suri kummalises autoõnnetuses.
Samuti tappis end investor Raoul Gardini,kes pärast maja soetamist,soovis korraldada vaimude välja ajamist.Minnes Veneetsia patriarhi juurde,saatis too ta teise juurde.Ka tema pankrotistus ning võttis endalt elu,kui tuli avalikuks tema finants olukord.
Kuulu jutud olid,et ka Woody Allen tundis huvi selle maja ostu võimalustest,kuid kuuldes eelnevate omanike saatusest,loobus ta sellest ideest.
Praegune omanik Elizabetta Gardini Ferruzzi rendib maja Guggenheim Foundationile äärmiselt headel tingimustel,korraldamaks näitusi.Näitus,mis seal on esindatud peab olema nimes mainitud Gardini nimi.


Poveglia-kardetud saareke Venezias.

  Poveglia.Tuntud saareke Venezias,mida veneetslased kutsuvad saareks,kust sa enam tagasi ei tule.Paljud veneetslased usuvad selle saare olevat elava ja hingava kurjuse südameks.Saar on ilus ja kutsuv päeva ajal,öösel aga hirmuäratav.Turistidele saar on suletud ning kuulub hetkel Itaalia valitsusele.
  Saarekest mainiti esimest korda kroonikates aastal 421 e.Kr, kui inimesed põgenesid Padovast ja Estest  barbarite rünnakute eest saarele elama.9ndaks sajandiks oli saareke asustatud ning aastatega tema tähtsus kasvas.Poveglia saarel,mille suuruseks on ainult 7,25 hektarit,peeti palju sõdu,barbarid soovisid inimesi,kes sinna rändasid.Povegliani,saare elanikud,suures enamuses võitsid need sõjad,kuni aastani 1379,kui saart ründasid genoalased ning sõja võitsid.Poveglianid põgenesid saarekesele nimega Giudecca.Pärast sõja võitu Veneetsia valitsus ehitas saarele loss-kindluse,Octagon,mis on ka tänapäeval näha.Järgnevatel sajanditel saareke oli inimeste poolt hüljatud.Aastal 1527 Veneetsia valitseja pakkus saarekest Camaldolese munkadele,millest nood aga keeldusid.1661 aastal pakuti inimestele,kes sealt originaalselt pärit,saareke uuesti üles ehitada,kuid ka nemad lükkasid ettepaneku tagasi.
1777 aastal saareke läks Magistrato alla Sanità (Avalik Tervise Keskus) juhtimise alla,sellest sai kaubanduse üks kontroll punktidest,kuhu inimesd tulid ja läksid laevadega.1793 aastal leiti kahel laeval katku haigeid ning ajutiselt sai saarest laatsaret.Napoleon Bonaparte juhtimise all,1805ndal aastal, sai saarest ametlikult laatsaret.Samuti lasi ta hävitada San Vitale kiriku ning vana kirikutorn ehitati ümber majakaks.1814ndal aastal laatsaret suleti.
  20ndal sajandil kasutati seda uuesti karantiinina.1922 aastal alles olevad ehitised konstrueeriti ümber ja nendest sai eakatele veneetslastele vanadekodu.1968ndast aastast ehitised hüljati ning saart kasutati lühiajaliselt maa harimiseks,kuid pärast seda saar hüljati täielikult.
   Saarekese kohta on liikvel legendid,millest üks pajatab,et Rooma aegadel kasutati seda paika isoleerimaks katkuhaigeid inimesi.Viies nad sinna surema.Samuti kasutati saarekest elava surnuaiana kolmel korral,kui levis Must Surm Euroopas.Seda peeti effektiivseks viisiks eraldamaks terveid nakatunutest.Legendi kohaselt suri sellel saarel ligikaudu 160 000 inimest.
   Teise legendi kohaselt 1922 aastal ehitatud pansionaati kasutati ka vaimuhaiglana,mille doktor piinas ja tappis oma patsiente,enne kui lõplikult aru kaotas lõplikult ning endisest kirikutornist alla hüppas.Legendi kohaselt jäi ta ellu,saatuslikuks sai talle aga "udu mis maapinnalt tõusis ning ta kägistas".Luud on siiani saarel näha. Institutsioon oli nimetuse poolest kui pansion,kuid tõendid näitavad,et osaliselt kasutati seda ehitist,majutamaks vaimuhaigeid.
  Saarekest on näidatud paranormaalsetes "reality showdes" nagu Ghost Adventures,Death in Venice:Demon  Doctor ja Scariest Places on Earth.

Natukene inimestest.


Piazza Spagna Roomas

Turistina Itaaliasse tulles satuvad kõik üldjuhul selle maa ilust vaimustusse.Tema ajalugu ja kultuur on hurmav ja kaunis.Tullakse,vaimustutakse,pildistatakse ning puhatakse mõnusalt.Vähe sellest,et Itaalial on huvitav ajalugu,keel ja kultuur on lõuna pool ka hingematvalt kaunis loodus.Ütleks,et siin on kõike kõigile.
 Siia elama asumine on aga midagi muud,kui siin turistina ringi seigelda.Turistina siin olles tundub kõik hästi tore,midagi negatiivset silma ei jää.Kõik on ülimalt hästi,isegi,kui bussid ei tule ega tule,rongid jäävad hiljaks,on turist oma unistuste maailmas.Inimesed tunduvad kõik hästi toredad ja abivalmid,no kes siin turisti ikka sõimata nii tahab,muidugi juhul,kui ta ise millegagi hakkama ei saa.
Pealiskaudselt tundub siin kõik toredaimast tore.
Kokku on tulnud rahvast siia vast igast maailma otsast,iga üks erineva eesmärgiga,kes raha teenima,kes armastuse pärast,kes on tulnud siia teadmisi otsima ning lõpuks siia jäänudki.Seepärast on ka inimesed äärmiselt erinevad.Siin võib kohata üldjuhul ja äärmuslikult öeldes kahte sorti inimesi "tõpraid" ja tõepoolest häid inimesi.Itaallased on samuti äärmiselt erinevad.Kui turistina siin olles olid kõik minu jaoks itaallased ühe vitsaga löödud,siis nüüdseks on ikka suur vahe,kas ta tuleb põhja kandist või lõuna poolt.Lõuna-itaallased on soojemad ja hoopis erineva suhtumisega.Põhjakad natukene külmema suhtumisega ning peavad endid paremateks lõuna poolt tulnud kaasmaalastest,keda nad kutsuvad muidu sööjateks (Lega nord).
Iga regioon on täiesti erineva kultuuri taustaga,itaalia keele rääkimis viis on erinev,dialektid,eriti palju räägitakse dialekti lõuna pool.Sellest kõigest on mõjutatud ka nende olemine.
Näiteks Lõuna-Itaalias,Calabria regioonis,vanad inimesed itaalia keelt,kui sellist ei oskagi,isegi mitte ei saa aru.Räägivad ainult dialektis.Samuti Sardegna saarel.Turismi piirkondades muidugi on olemas personal,kes räägib ka inglise keelt.Üldjuhul on palgatud suve perioodiks välismaalased,kes räägivad nii itaalia keelt,kui ka inglise keelt ning kasuks tuleb ka mõni teine võõrkeel.Väljas pool turismi piirkonda siiski ilma itaalia keeleta hakkama ei saa.