mercoledì 7 novembre 2012

Pealkirjata

Sakslased. Uhke rahvas. Masinlikud. Töökad. Armastavad õlut juua. Palju õlut. Olete käinud oktoberfestil? Näinud nende suuri õllekannusid? Joovad. See on neil kultuuris. Neile on oluline töö ja keskkond. Kõik töölised peavad end hästi tundma. Isegi, kui töötad loetud päevad nendega, küsitakse sinu arvamust. Kuidas SINU tööd parandada. Midagi uut. Tegelikult ka minu arvamust küsitakse? Ei öelda, et lähed tööle ja jätad ajud koju öökapile. Huvitav. Mulle meeldib.
Siis on need itaallased. Neile meeldib jutustada. Palju. Hoiavad üksteist. Viskavad nalja. Tundub nagu neid ei huvitaks eesmärk. Kas neil on üldse mingi eesmärk? Ei tundu. Tunduvad justkui laiali valguma. Klient ootab? Ah kui ta juba siia jõudis, ootab ta niikuinii veel natukene. 
Jutustab. Vaatab mööduvaid tüdrukuid. Ei tundu üldse tösised ärimehed. 
Kaks täiesti erinevat rahvust ühes firmas, vähemalt mingid päevad peavad koos töötama. Kõnnivad uhkelt ringi. Nagu tahtes ütelda kõigile: "Mina olen parimatest parim!" 
Töötan nendega. Messil. Jutustan ühega. Räägin teisega. Võimalikult abivalmis. Tõlgin. Itaallased. Kohutavad inglise keelega. 
"Õpin näe 20 aastat ja selgeks pole saanud," ütleb üks mu kolleegidest. 
Ausalt? Oleme, meie idablokist pärit, paremate geenidega õnnistatud? Või on meil aju töövõimelisem keeli omandamaks? No ei saa aru! Pole üldse nad esimesed, kes mulle seda ütlevad. Ehk on laiskus. Sakslased räägivad inglise keeles vabalt. Probleemitult. Õpin nendelt saksa keelt. Pursin väikseid lauseid. Hääldus täitsa mööda. Grammatikast ei ole õrna aimugi. Tüüpilised laused oleksid siis:
"Was zu trinken? Wasser? Kaffee? Saft?" 
Itaallased vaatavad veidralt. Ütlesin ju, et ei räägi saksa keelt sõnagi ja nüüd üks päev ja üritan purssida. Sakslased naeravad. Viskavad isegi nalja mu üle. Vähemalt on lõbus. 
Itaallastest kolleegid hoiavad täitsa omaette. Ainult itaallastega räägivad. Mis seal siis ikka. Mõtlen. Ega need küll "terroned" pole. Ja ei olegi. Täitsa lombardod. Ah jaaa! Ühe bolognese doc avastasin ka! Rõõm on suur! Väga sümpaatne tüdruk. Ahh, et miks ma rõõmustan? Sest bolognesesid sa siin nii kergelt ei leia! Olen Bolognas? No, iga nurga peal on sitsiillased, calabresid või napoleatanid sind teretamas. Seepärast end siin nii hästi tunnengi, Bologna on nagu "terronia" ehk siis nagu Lõuna-Itaalia oleks. 
Ma siin mõtlen. Saksa keel on nurgeline. Ka inimesed. Aga oma tööjõusse nad investeerivad. Vähemalt tundub. No ja räägitakse ka! Ehh ei usu, mida räägitakse, aga tõestust ka otsima ei lähe. Itaalias on parem. Mulle meeldivad laiali valguvad ja latatarad rohkem. 
Või kuidas kellelegi! 


lunedì 5 novembre 2012

Benvenuti in Italia!

Tere tulemast armsale Itaaliamaale! Me armastame seda riiki, või kuidas? Aga loomulikult, muidu me poleks ju siia oma jalga tõstnud. Kas siis reisimise või muudel teab mis eesmärgil. 
Ilus onju? Vähemalt turismi reklaamiplakatilt näeme kuhjaga hurmavat ajalugu. Loodust. Ei saa unustada seda kõige tähtsamat, mille üle pea iga itaallane uhke on, nende köök. 
Tervitan teid kõiki, kellele vähegi see maa huvi pakub! 
Olen siin saapamaal seigelnud pea, et kaks aastat juba. Bürokraatiaga kakelnud. Tööd jahtinud, teen seda siiani. Vaadelnud. Uurinud. Armunud. On aga hetki, mil mulle sõna otseses mõttes viskab "kopa ette" siinne elu. Siinsed inimesed. Nende uhkus. Nende viis olla. 
Välismaalane itaallaste keskel peab andma endast rohkem kui sada protsenti, eriti töötades. Aga seda me ju teeme, eksju? 
Olgugi, et olles Euroopa liidus, peaks olema kadunud natsionaalne identiteet. Aga saapamaal saab seda tunda päris palju. Itaallased on igas mõttes parimad! Võimalik, et on neid, kes ei saa, oleneb onju? 
Itaallased on maailma parimad kokad! No, kust otsast ja kes selle üldse välja leiutas? Nende retseptid ja toitumisviis on tõesti parimatest parim, ei vaidle... Aga me oleme võimelised õppima ja ehk kokkama pareminigi, kui 'grandi italiani'. 
Välimus on siin ekstra oluline! Piitspeenike. Firma riided. Jalanõud. Millised kinnisideed. Absoluutselt liialdatud. Aga tööd otsima minnes on see esimene asi, mida vaadatakse. Ka sõprussuhteid luues on inimesi, kes kritiseerivad välimust, aga ega nad seda sulle otse ei ütle. Ikka seljataga. Ideaalne on modellikeha ja blondid kiharad. Tõmbab tähelepanu. See müüb. 
Itaallased on super müüjad! Rääkimine on nende spetsialiteet. Nad suudavad ka musta valgeks rääkida vajadusel. Ei usu? Tee proovi. Vaidle nendega natukene aega. Olgu ehk mitte jälle kõik. Ma ei taha siin luua mingit stereotüüpe. Avaldan oma arvamust. 
Neil on omaette psühholoogia, ma ütleks nii. Oleneb kellega sa rääkima juhtud. Kas põhjakaga või lõunakaga. Tervitus! Meie jaoks on itaallane üks ja sama. Nende jaoks mitte. Tehakse vahet kes kust parasjagu on pärit. Lõunakad on uhked oma kultuuri ja maa üle, ainuke jama on selles, et seal ei ole tööd, suurimad väljarändajad. Põhjakad on uhked, et neil on töö. Upps.. Mille nad suutsid üles ehitada alles pärast Itaalia ühendamist (1861). Välisriikides kohates itaallasi on nad suurem jagu pärit lõunaregioonidest. Lõunakad on väga seotud oma perega ja kohaga kust pärinevad. Põhjakad ei saa nii väga küll öelda, et oleks. Põhjakate jaoks on lõunakad üldse "terroned" päevavargad. Laisad. Vargad. Ja mis kõik koledad sõnad veel nad neile külge ei sildista. Põhjakate hulgas on neid ka. Rohkemgi ehk. Unustatakse mainimata, et lõunakad töötavad põhjas. Maksavad makse. Mis "unustatakse" investeerida ka Lõuna-Itaaliasse. Üldse "forza Etna", jõudu Etnale, et see pool saapamaad ära hävitaks. (On jah nad siin imelikud veidikene). Kahju, et pärast ühendamist rikas Lõuna vaesus ja Põhja rikastus. Võiks olla võrdsed. Aga näe ei ole. Põhjakad on paremad (vähemalt nemad siin arvavad nii oma ignorantsuses). 
Itaalia meestest on on olnud päris palju igal pool juttu ja artikleid. Mis imemehed nad küll on? Imepärased armatsejad. Super isad. Pere hoidjad. Ja muid asju saab nende kohta kuulda. On's kõik ka tõsi?
Nagu igas riigis, ma leian, on mehi, kes väärivad tiitlit parim isa, pere hoidjad, head armatsejad jms. Mitte ainult itaallased. Nad oskavad lihtsalt paremini rääkida. End reklaamida. Muud ei miskit. Ei loe rahvus kes, kus on parim. Loeb tahe! Kui inimesel on tahe, leian ma, siis ta saabvutab selle, mida hing tõeliselt ihaldab. 
Siin olles saab tihti kuulda, et ida bloki naised on litsakad! Neil ei ole pere väärtustest õrna aimugi (tegelikult ka???). Itaallased on parimad. Saadan heaga kõik seenele. Pole nad midagist parimad, et neil oleks õigust kedagi halvustada. Itaallannad ei oska samuti süüa teha. Joovad alkoholi. Tarbivad narkootikume, vast suurem hulk, kui meie idabloki naised seda teeme. Litsakad, ehk rohkemgi kui meie tüdrukud. Konkurentsi mitte kannatades, hakkavad nad sildistama. Kadedus. Igasuguseid on igal pool. Issanda loomaaed on kirju!   
Mehed, kes leiavad, et raha eest saab osta ükskõik millise naise, ükskõik kui ilus/kole ta ka pole. Rahal on võim. 
Itaalia ja itaallased pole ühtigi nii perfektsed, kui nad lasevad välja näidata! 'Bella figura', näidend, mida uskuma jäädes armud sügavalt. Harjume ajapikku sellega isegi kaasa minema. Mängime nende kaartidega. Nagu seda teevad nemad... Ei usu? Ajapikku harjume ja asjad lihtsalt kulgevad nii. 

Ausalt ei vihka Itaaliat! Ma armastan seda riiki. Tõsiselt! Kogu kupatusega! Kõigi tema vigadega ja iluga. Mulle meeldib vaadelda nende eluviisi, suhtlust, eneseväljendust.. Kõik. Kui erinevad nad on. Nende ignorantsuski meeldib. Vastuolud. Ma leidsin endale siin siiski kodu ja inspiratsiooni allika. Tiivad lendamaks... 




* * * * * * * * * * * *

Korrutatakse mulle siin, et välismaalased ei saa aru, kui neil siin "per**e" lohku tõmmatakse, itaallased on harjunud sellega. Kogu aeg võitlema. On ka või? Kui ikka tahetakse petta, petetakse kõiki ja täie rauaga. Ja mul on jäämas arusaam, võite selle vabalt ümber lükata, et itaallannad on palju naiivsemad, kui nad välja näitavad. 
Toogem siis näiteid. Facebook'is on hostessidele, modellidele ja promoteritele mitu tüüpi gruppo loodud, sealt saab lugeda töökuulutusi ja kogemusi erinevate agentuuridega. Enamus, kes sinna kirjutavad on itaallannad. Üldjuhul ka need, kes kõige enam virisevad, no on nii! 
Otsid tööd. Leiad töö. Mõtled, et on kerge? No ei ole, kuigi hostessi töö tundub kerge, ei ole ta seda mitte. Ainult laua ääres istumine? Ei ole. Suhtled ja suhtled palju! 
Olgu siis. Sealt saab lugeda, kuidas paljud töötavad sellele ja tollele ning lõpuks lootes suurt summat ei tule neile 1 eurotki. Pärast kuulutavad kõigile võimalikele, et näe milline idioot on agentuur, ei maksa. Olgu pean nentima, et neid agentuure on siin palju, kes loovad illusiooni ja pärast, uuups! illusiooni õhupall lõhkeb. Ja nii palju juhtub ka itaallannadega. Otsivad kerget teenistust ja vot sulle, ei makstagi. Eriti kui otsustad töötada ilma lepinguta. 
Agentuurid haihtuvad nii kiirelt nagu nad on ka tekkinud. Ja kui palju on neid näitsikuid, kes soovivad kiiret teenistust ja moemaailmas ilma teha. Neid ei ole vähe ka siin. 
Hiljuti oli just lugesin agentuurist, kes jättis riigile maksud maksmata. Ja näe oli täitsa Põhja-Itaalias tegutsemas. Polnudki calabresid seekord süüdi. Täitsa põhjakad. 
Teine juhtum, kus agentuur lausa prostitutsiooniga tegeles, seekord Sitsiilias siis. Lubati tööd hostessina, hotellides ja restoranides hooajaks. Ja lõpuks... Ei taha mõeldagi. 
Kerge on halvasti lõpetada. Aga selleks ogi ju abimees google.com, et otsinguid teha. Aga jääb ka mulje, et ega siin eriti sellega tegelda ei viitsita. Lihtsalt oma pildid ja informatsioon kuskile saata ja töö kiirelt leida. Olgu-olgu. On raske. Tööd ei ole kerge leida. Aga see ei tähenda, et iga kuulutus sulle õnne ja edu toob. Peab äärmiselt tähelepanelik olema. Selleks ongi hea facebook.com, kus info liigub väga kiirelt, samuti google.com.
Itaallased ise on ka suht põrsad! Mind panevad imestama need, kes panevad üles kuulutusi, et tee modelli tööd lausa kodus, skype'i vahendusel. Rohkem olin üllatunud, kui lugesin, et tüdrukud ka vastavad. Kust otsast see modellindus on, poseerimine intiimpesus kaamera ees. Ei tundu kahtlane? Mulle küll. Kes tahtis vastas. Sai ka teada, et on täielik rumalus. Vaesekesed. Lähevad õnge. Selliseid lugusid on siin nii palju. Kes on rahast ilma jäänud. Kes maksis suured summad proffi piltide tegemise eest. Lubadused. Lubadused. Ja tööst ei haisugi. Mis neil viga on? Tahavad kerget raha. Kes ei tahaks? Siin, aga osatakse igate pidi nahka üle kõrvade tõmmata. Ka riigil. Noh lõppude lõpuks teevad seda ka poliitikud ise. Mis siis siin lihtkodanikest rääkida. 
Aga üldiselt... Itaalia on ilus. Itaallased on sõbralikud ka! Üldse on siin igate pidi tore!