Võimalusi oma CV saata on erinevaid.Läbi interneti saates erinevatele firmadele oma curriculum spontaanselt,pannes üles oma kuulutus (kijiji.it,bakeca.it),luues internetis konto tööotsingu portaalidesse (jobrapido.it,infojobs.it,monster.com),käies tööagentuurides ise kohal või registreerida end kasutajaks nende koduleheküljel (GiGroup,StartPeople,KellyServices),võimalus on käia ka poodides,baarides oma curriculumi koha peal andmas.Tavaliselt on neil ukse peal kuulutus,kui nad kedagi otsivad,kuid oma CV võib anda ka spontaanselt,kui nad hetkel ei otsi,siis mingi hetk ikka muutusi toimub ja võimalus on,et helistatakse ja kutsutakse vestlusele.
Mis peab olema sinu CV-l?Curriculumil peab kindlasti peal olema portree foto endast.Ilma fotota CV tavaliselt visatakse minema,seda ei hakata isegi mitte lugema.Kuigi mõnikord jääb mulje,et vaadatakse ainult pilti ja helistatakse.
Oluline on siin ka vanus.Baaridesse näiteks otsitakse ilusa välimusega noori näitsikuid.Olenevalt kohast on ka keelte oskus väga oluline ja eelnev töökogemus.
Muidugi peab olema ka itaalia keel suhtlustasemel,ilma selleta on võimatu iseseisvalt siin midagi leida.
Läbi interneti CV-sid saates on üheks olulisemaks osaks kaaskiri,mis tutvustab sind ning mis on eelised,miks peaks just sinu valima.
Peale ilusa näolapi on oluline riietus.Ei pea kandma Guccit,Versace't,kuid riietus peab vastama töökohale kuhu kandideerid.
Esimese asjana pead olema meeldejääva välimusega,järgmisena on oluline sinu suhtlemisoskus.Kuna itaallastele meeldib tohutult rääkida,mõnikord täiesti ilma "pointita",pead olema valmis kuulama ning filtreerima enda jaoks kasulikku infot. Samuti pead olema valmis esitama küsimusi kõige kohta: palk,tööaeg,puhkepäevad,töö iseloom jne jne,sest tavaliselt nendest töötaja jaoks olulistest faktidest eriti rääkida ei armastata.Kuid ka see jällegi sõltub suuresti kohast kuhu kandideerid.
Kindlasti vaadatakse ka sinu kvalifikatsiooni,kellena oled varem töötanud ja kus.
Kui puudub töökogemus on natukene raskem,kuid keelte oskus kergendab taaka.
Töökogemuse puudumisel on võimalus saada leping "apprendista'na",mis tähendab palju tööd,kuid madalamat palka."Apprendista" periood sõltub firmadest ja erialast,pikimaks perioodiks võib olla 72 kuud,mida näiteks rakendatakse kingapoodides."Apprendistaks" saab kandideerida üldjuhul vanuses 18-29.
Töökoha otsimisel on kindlasti oluline ka tutvused.Mõnikord võib tutvus mõnes firmas tööle saamiseks väga oluliseks osutuda,toimib nii öelda "onupoja poliitika" süsteem.Kuigi oskused ei vasta saja protsendiliselt nende vajadustele võetakse inimene ikkagi tööle,üldjuhul toimib see süsteem itaallastega.
Mis on eelised välismaalastel Itaalias?Kindlasti töökogemus ja keelte oskus.Kuna itaallased veedavad üldjuhul kuni 30ndate eluaastateni ülikoolis õppides ja vanemate juures elades,puudub neil töökogemus,mida välismaa firmad hindavad kõrgelt.Võõrkeelte oskus näiteks inglise ja vene keel tulevad siin suuresti kasuks.Itaallased võõrkeeli eriti rääkida ei oska,mis on jällegi eelis võõramaalasele.
Kergem on tööd otsida turismi hooaegadel.Otsitakse personali hotellidesse,baaridesse,poodidesse.Kus keelte oskus on vägagi nõutud,eriti inglise keel,kuid kasuks tulevad ka muud keeled.Kuigi töö on lühiajaline on võimalus teenida suhteliselt hästi.
Üldjuhul peab ise olema aktiivne suhtleja ja positiivse suhtumisega.Kuigi tööturu olukord on siin suhteliselt raske ning keeruline on tööd leida,võib siiski proovida.Öeldakse,kes otsib see leiab!
Itaalia, riik mille elanikud unistavad siit lahkumisest, olles kord lahkunud ihkavad tagasi pöörduda. Turistid armuvad sellesse võltsi pealispindsesse muljesse, mida tekitavad itaallased. Peatudes siin pikemalt tulevad ilmsiks üksikasjad, mis ei pruugi mitte olla nii lillelised. Ehk minu lood itaaliast ja itaallastest.
mercoledì 16 marzo 2011
martedì 15 marzo 2011
Bolognast
Milanos sai tööd otsitud kaua,käidud vestlustel.Tänu kõigele sellele minu itaalia keele tase aina paranes.Kuid otsustasin oma sammud seada Bologna poole,vahelduseks.Kuna minu poiss elab seal,siis elukohaga probleeme ei olnud.
Esimese nädala kulutasin oma eestlannast sõbrannale Bolognat tutvustades.Kes nagu minagi oli vaimustatud selle linna ilusast arhitektuurist ja kirevast inimhulgast,kes siia kokku kogunenud.Kuna Bologna on üks niiöelda Itaalia olulisematest ülikooli linnadest,siis siin võib kohata inimesi igalt poolt.Siin asub vanim ülikool,mis asutati aastal 1088,hooned on siiani alles ning kasutatakse ka tänapäeval õppeasutusena.Via Zamboni on nii öelda pea ülikooli tänav.Kuigi seal võib leida ka pubisid,restorane ja klubi,on enamus hooneid siiski ülikooli hooned.Tänava arhitektuur on ise enesest ilus ja huvitav,Bologna on üks suurimatest linnadest,kus on säilinud keskaja arhitektuur.Kesklinn asub nii öelda siis "müüri" sees,millest kahjuks on järgi jäänud ainult üksikud osad.Väljas poole müüre jääb Bologna uuem osa,mida hakati arendama 19ndal sajandil.
Mis on Bologna tähtsamad vaatamisväärsused?Kindlasti Piazza Maggiore ja kirikud,milledest üks suurimatest maailmas on San Petronio Basilica.Ning huvitavamaks pean mina kirikut Santo Stefano,mis väljast vaadates paistab olevat üks kirik,kuid sees on seitse kirikut, 7 in 1.Kiriku osad on ehitatud eri sajanditel.Alustati ehitamist 5ndal sajandil piiskop Saint Petroniuse poolt.Kiriku osadesse on kirjutatud selle ajalugu nii itaalia kui inglise keeles,mida on huvitav lugeda.
Bologna on nagu ajaloo raamat,iga tähtsama maja küljes on selle ajalugu lühi tutvustus,kahjuks küll ainult itaalia keeles.
Poodlemiseks kõige olulisem tänav on Via dell'Independenza ja Ugo Bassi,kus asuvad tähtsamad riiete poed.Oodata ei tasuks kindlasti sellist tänavat nagu on Milanos Via Buenos Aires.Väike,kuid siiski võib leida igasugu toredaid ja huvitavaid asju.Samuti on igal laupäeval Piazza VIII Agosto "turg",kust võib leida 10 euro eest igasuguseid toredaid leide,kuid oodata ei tasuks guccit,dolce&gabanat ja armanit.Kui sinna minna,siis leiab sealt,kui ma õigesti mäletan,hiina toodangut.
Bologna on väike,kuid ilus. Inimesed on teistsugusemad Milanost.Rohkem võib siin leida intellektuaale,üliõpilasi,lektoreid.Huvitava arhitektuuriga ja ajalooga...:)
Esimese nädala kulutasin oma eestlannast sõbrannale Bolognat tutvustades.Kes nagu minagi oli vaimustatud selle linna ilusast arhitektuurist ja kirevast inimhulgast,kes siia kokku kogunenud.Kuna Bologna on üks niiöelda Itaalia olulisematest ülikooli linnadest,siis siin võib kohata inimesi igalt poolt.Siin asub vanim ülikool,mis asutati aastal 1088,hooned on siiani alles ning kasutatakse ka tänapäeval õppeasutusena.Via Zamboni on nii öelda pea ülikooli tänav.Kuigi seal võib leida ka pubisid,restorane ja klubi,on enamus hooneid siiski ülikooli hooned.Tänava arhitektuur on ise enesest ilus ja huvitav,Bologna on üks suurimatest linnadest,kus on säilinud keskaja arhitektuur.Kesklinn asub nii öelda siis "müüri" sees,millest kahjuks on järgi jäänud ainult üksikud osad.Väljas poole müüre jääb Bologna uuem osa,mida hakati arendama 19ndal sajandil.
Mis on Bologna tähtsamad vaatamisväärsused?Kindlasti Piazza Maggiore ja kirikud,milledest üks suurimatest maailmas on San Petronio Basilica.Ning huvitavamaks pean mina kirikut Santo Stefano,mis väljast vaadates paistab olevat üks kirik,kuid sees on seitse kirikut, 7 in 1.Kiriku osad on ehitatud eri sajanditel.Alustati ehitamist 5ndal sajandil piiskop Saint Petroniuse poolt.Kiriku osadesse on kirjutatud selle ajalugu nii itaalia kui inglise keeles,mida on huvitav lugeda.
Bologna on nagu ajaloo raamat,iga tähtsama maja küljes on selle ajalugu lühi tutvustus,kahjuks küll ainult itaalia keeles.
Poodlemiseks kõige olulisem tänav on Via dell'Independenza ja Ugo Bassi,kus asuvad tähtsamad riiete poed.Oodata ei tasuks kindlasti sellist tänavat nagu on Milanos Via Buenos Aires.Väike,kuid siiski võib leida igasugu toredaid ja huvitavaid asju.Samuti on igal laupäeval Piazza VIII Agosto "turg",kust võib leida 10 euro eest igasuguseid toredaid leide,kuid oodata ei tasuks guccit,dolce&gabanat ja armanit.Kui sinna minna,siis leiab sealt,kui ma õigesti mäletan,hiina toodangut.
Bologna on väike,kuid ilus. Inimesed on teistsugusemad Milanost.Rohkem võib siin leida intellektuaale,üliõpilasi,lektoreid.Huvitava arhitektuuriga ja ajalooga...:)
domenica 27 febbraio 2011
Minu kasulik õppetund töö otsinguil.
Töö turu olukord ei ole Itaalias just kõige kergem.Palju on töötuid ning ülikooli lõpetanuid,kes otsivad tööd.Kuna otsijaid on palju,saavad töö pakkujad nõuda igausguseid oskusi,kuigi lõpp tulemusena täidab tööposti ikkagi firmas töötava tuttav või mõni juhatuse liikme sugulane.Tutvused on tööd otsides siin äärmiselt olulised.Ilma nendeta on raske.
Alustasin töö otsinguid jaanuarist,curriculumi olen saatnud interneti kaudu ka juba detsembrist.Registreerisin end kasutajaks sellistel lehekülgedel nagu : www.cliccalavoro.it, www.infojob.com, www.monster.it .
Samuti saab curriculumi isiklikult kohale viia agentuuridesse,mida siin kutsutakse "agenzie di lavoro",tuntuimad neist on näiteks GiGroup,Manpower,Randstadt.Töö agentuurid asuvad enamustes suurtes linnades.Oma võimaluste suurendamiseks soovitatakse curriculum viia igasse agentuuri.
Oma töökuulutusi on võimalik üles panna ka erinevatel interneti lehekülgedel näiteks www.kijiji.it, www.olx.it. Nende saitidega soovitaks olla ettevaatlik,mis infot sinna üles panna.Kindlasti saab läbi nende ka tõsiseid pakkumisi,kuid parem karta kui kahetseda.Ei soovita üles laadida oma fotot ning kontaktiks soovitan kasutada oma maili aadressi,mitte telefoni numbrit.
Mina algul panin sinna üles,teadmata milliseid pakkumisi sealt võib tulema hakata,oma telefoni numbri,samuti laadisin naiivselt ka oma foto.Järgmisel päeval saabus sõnum: " Pakun sulle tööd,1 tunni eest maksan 100 eurot". Muidugi oli mul uudishimu suur teada saada,mis tüüpi tööd pakutakse.
Vastasin.
Järgmine sõnum saabus ülikiirelt.
"Oleksid minu intiimne kaaslane iga esmaspäev,minu kodus kella 19nest 20ni.Mis arvad?"
Olgu,nii meeleheitel ma veel ei ole,et ma prostituudiks hakkaks!Ei vastanud!
Saabus samalt numbrilt järgmine sõnum : "No,kuule!Kas või üks kord!Palun...!"
Ka sellele sõnumile ma ei vastanud.
Järgmisel päeval tuli kõne mehelt,kes küsis,kas sa ikka veel otsid tööd.Ma vastasin,et loomulikult.Rääkisime.Kuna ta mulle töövestluse varianti ei pakkunud,küsisin ise,millal ta töövestluse soovib teha.Mille peale tuli vastus,et teeks "täna".Sai natukene aega räägitud,kui ta tundis huvi minu rahvuse vastu.
"Sa ei ole ju itaallanna?" küsis ta minu käest pärast kahe-kolme minutilist vestlust.
Vastasin,et ei,ma tulen Eestist.
"Ahhniii...Kas sa ikka itaalia keelt oskad?"
Mis mõttes nüüd selline küsimus,kui kogu eelnev vestlus oli olnud itaalia keeles.Vastasin,et loomulikult.
Kõne lõpetasime kokkuleppega kohtuda Milanos kella poole nelja ajal.
Hakkasin end sättima valmis,jooksin rongi peale,kui tuli kõne.
"Ciao,kuule sa olid see tüdruk Lätist eksju?"
"Ei,Eestist"
"Kuule,ma tulen sulle metroo jaama vastu.Kuidas ma su ära tunnen?Kas sa tuled üksi või kellegagi koos?"uuris ta minult.
Tundsin pettumust.Järgmine kahtlane tüüp.
"Ma tuleks hea meelega koos kaaslasega,kui teil selle vastu midagi ei ole," vastasin.
"Olgu,olgu.Ma tulen teile metroo jaama vastu.Oled kindel,et sa üksi ei taha tulla?Lähme aperatiivile kuskile restorani?"
"Ma tulen kaaslasega.Kohtume metroo jaamas kell pool neli," oli minu kindel vastus.
Lõpetasime kõne.Kuid mu peas oli kahtlus,et asi on kuidagi valesti.Meenus,et ta isegi ei ütelnud mulle restorani nime,kuhu mind ettekandjaks tahetakse palgata.Minu mõtteid katkestas järgmine telefoni helin.
"Ciao,sa olid see tüdruk Leedust jahh?Kuule,tead ma täna ikka ei saa sinuga töövestlust teha.Avame restorani neljateistkümnendal märtsil,kohtume siis seal restoranis.Ma helistan sulle ise."
"Olgu,teeme nii," vastasin kuivalt ja lõpetasin kõne.
Pärast kogu sündmuste ahelale järgi mõeldes,võtsin oma kuulutuse nendelt saitidelt maha.
Rääkisin sellest ka paarile sõbrale,kellest üks ütles,et kindlam on läbi agentuuride otsida või poodides,baarides ise koha peal käija ja oma CV´d jagamas.
Kasulik õppetund!
giovedì 24 febbraio 2011
Algus...
Itaalia kõlab nii müstiliselt.Me oleme tuttavad selle maa huvitava ajalooga.Keel,mida räägitakse tundub olevat kui muusika kõrvadele.Kõik tundub olevat justkui perfetkne,muinasjutuline.
Otsustasin tulla uurima ja avastama,kas ikka on kõik nii kaunis,kui näib ja olen kuulnud.Aastal 2010 oktoobris saigi asjad kokku pakitud ja lennukipilet ostetud Milanosse,moemaailma Mekasse.Miks just Milano?
Üheks põhjuseks kindlasti minu illusioon kiirelt tööd leida.Teiseks ka see,et leidsin endale elukoha selles kandis.Kolmandaks inimeste värvikirevus.Milanos võib kohata nii erinevaid inimtüüpe,kes on tulnud siia erinevatel põhjustel.Kes töö eesmärgil,kes on leidnud siit enda ´eluarmastuse´.
Minu armastus Itaalia vastu sai alguse 2008ndal aastal,kui külastasin Roomat ja Milanot.Väike puhkus Eestist väljas.Jalutades mööda Trevere jõge ja uudistades Colosseumi idanes peas mõte end siia ümber asutada.
Kuid tol hetkel oli see ainult unistus.Eestis olid mu sõbrad,töö ja pere.Aja möödudes tutvusin mitmete itaallastega,kellega ka suhtlema jäin.Kuid üks sõprus kujunes erilisemaks,mis andis initsiatiivikust juurde.
2010nda aasta augustis külastasin Lõuna-Itaalias asuvat Calabria regiooni,mis jättis hingematvalt kauni mulje.Inimesed,loodus,ajalugu.Kõik tundus nii ahvatlev.Sealt sai minu unistus hoogu juurde.Olenemata faktist,et ma keelt ei rääkinud,oli tahe suur.
Nii ta läks ja siin ma olen :)
Otsustasin tulla uurima ja avastama,kas ikka on kõik nii kaunis,kui näib ja olen kuulnud.Aastal 2010 oktoobris saigi asjad kokku pakitud ja lennukipilet ostetud Milanosse,moemaailma Mekasse.Miks just Milano?
Üheks põhjuseks kindlasti minu illusioon kiirelt tööd leida.Teiseks ka see,et leidsin endale elukoha selles kandis.Kolmandaks inimeste värvikirevus.Milanos võib kohata nii erinevaid inimtüüpe,kes on tulnud siia erinevatel põhjustel.Kes töö eesmärgil,kes on leidnud siit enda ´eluarmastuse´.
Minu armastus Itaalia vastu sai alguse 2008ndal aastal,kui külastasin Roomat ja Milanot.Väike puhkus Eestist väljas.Jalutades mööda Trevere jõge ja uudistades Colosseumi idanes peas mõte end siia ümber asutada.
Kuid tol hetkel oli see ainult unistus.Eestis olid mu sõbrad,töö ja pere.Aja möödudes tutvusin mitmete itaallastega,kellega ka suhtlema jäin.Kuid üks sõprus kujunes erilisemaks,mis andis initsiatiivikust juurde.
2010nda aasta augustis külastasin Lõuna-Itaalias asuvat Calabria regiooni,mis jättis hingematvalt kauni mulje.Inimesed,loodus,ajalugu.Kõik tundus nii ahvatlev.Sealt sai minu unistus hoogu juurde.Olenemata faktist,et ma keelt ei rääkinud,oli tahe suur.
Nii ta läks ja siin ma olen :)
Iscriviti a:
Post (Atom)