Tarantella

Avalikustasin mòni aeg tagasi videoriba paremal poolel asuvas infopaneelil, tarantella muusikast Calabrias, nüüd tutvustan teilegi, mida see täpsemalt endast kujutab.

Tarantella on omapärane tantsu- ja muusikavorm Lõuna-Itaalia regioonidele. Tantsusammud on erinevad igas regioonis, provintsis, ka külast külla liikudes võib näha erinevusi. Tantsiti pidustuste ajal, kas küla platsidel, saagi koristuse ajal tänavail või kodudes. Laulusõnu saadavad lihtsad instrumendid nagu näiteks tamburiin ja torupill. Tantsivad kaks meest, kes näitlevad ründamise ja kaitsmise stseene, ümbritsetud inimestest, kes võtavad samuti osa plaksutades käsi muusika rütmis. Mõndades külades tantsitakse lihtsalt paarides. Teistes jällegi näideldakse võitlus stseene naise pärast, sellisel puhul on inimesed ühes ringis ning "mastru u ballu" valib endale kaaslasi, vahetudes saavad pea kõik ringis seisvad tantsida. 
Lauludes kirjeldatakse lihtsaid nüansse. Tarantella calabrese laulud räägivad naistest, Calabriast ning kuidas ühel päeval ollakse tugevamad, paremad.
Calabrias tarantella sotsiaalne tähtsus hakkas hajuma juba 1900ndatel, mõningates külades on tema osatähtsus säilinud. Nüüdseks on ta esindatud rohkem festivalidel ning muusika üritustel.

Caulonia peaväljak

Esimest korda tarantellaga puutusin kokku oma esimese reisi ajal Calabriasse, minnes tarantella festivalile, mida peetakse iga aasta augustis linnakeses nimega Caulonia, "Kaulonia tarantella festival". Peaesinejaks on tavaliselt Mimmo Cavallaro, kes pani sellele projektile aastal 1998 aluse. Nüüdseks on muidugi tarantella muusika esindajaid juurde tulnud, kuid parimaks siiski jääb minu silmis Cavallaro. Inimesi oli kogunenud sinna nii palju, et peaväljakul oli võimatu liiklema saada. Inimesed olid ka kuulamas lähedal asuvates kitsastes tänavatel. Osad ka tantsisid, kes selleks ruumi leidsid. Aga nagu Itaalias kombeks, kui ei ole, siis lihtsalt tehakse. Rõõmu hetki rikkuma ei hakka keegi. Inimesed plaksutasid käsi muusika rütmis. Hüppasid. Joovastust oli õhus tunda. Kui mõtelda, et see on vanadele, siis kohal olid ka noored kultuuri huvilised.

"mastru u ballu" ja mina 

Ühelt tänavalt leidsime grupi, kes tantsisid niiöelda "vana tüüpi" tarantellat, tamburiinidega rütm ning seal oli "mastru u ballu" ehk tantsu eestvedaja, kes ringist inimesi tantsima vöttis. Tantsu põhimõte oli temaga natukene aega tantsida, siis aga võttis endale ühe mehe, kellega algas niiöelda võistlus selle naise pärast, kellega tantsiti, kes "kaotas" lahkus ning "mastru u ballu" valis teise. Kõige pealt tantsiti naisega, "mastru u ballu" sekkus ning algaski võstlus. Imiteeriti noaga vehkimist. Seisin minagi seal. Vaadeldes kuidas käisid nende jalad ja käed. Tahtsin ka mina kaasa lüüa. Lõpuks mind valitigi. Ja tantsida lasti päris kaua, sest vaadeldes olin suutnud põhimõtte selgeks saada. Ööklubides mulle peput keerutada ei meeldi, küll aga olen meeleldi nõus jalanõu taldu külaplatsil tarantellat tantsides kulutama. Kuigi mind vaadati päris imelikult, olin ainukene blond ja välismaalane "i calabreside" keskel. 
Selle tantsu faasid olid siis:
1. Moodustatakse ring, keskele jääb tantsu juht "mastru u ballu", muusikud alustavad pilli mängu.

muusikud

2. "mastru u ballu" tervitab muusikuid ning teeb esimesed tantsusammud.
3. Tantsu eestvedaja valib esimese tantsija ja tantsib temaga.
4. Valib järgmise ning laseb kahel valitul natukene aega tantsida, ise jäädes ringi sisse tantsima.
5. "Fora u primu," ütleb tantsu juht, esimene tantsija lahkub ringist ning "mastru u ballu" jätkab tantsu teise tantsijaga kelle oli valinud. Kui ta soovib, aga et lahkuks naissoost isik, siis lausub ta:
"Grazie Signora! Tänan sinjoora!"
6. Järgmisena valib "mastru u ballu" kolmanda tantsima ja eelnev toimub üha uuesti ja uuesti. 


Siia teile veel üks näide minu lemmik esitajalt Mimmo Cavallarolt "Santu roccu". 

Ja lõpuks mu elukaaslase tehtud video, noortest kes tantsisid ja musitseerisid ei midagi muud kui tarantellat! Kvaliteet pole ehk kõige parem, kuid aru saab, kui joovastav ja kaasa haarav on tarantella tegelikult.