Calabria, mu lemmik regioon. Inimesed elavad seal, mõndade arvates, justkui üle-eelmises sajandis. Mentaliteediga. Aga mulle meeldib. Tunnen end seal turvaliselt. Kui ise mingi lollusega hakkama ei saa, ei puutu ka sind keegi. Oled see kellena end näitad.
Hiljuti abiellus "calabrese" idablokist pärit tütarlapsega. Suht nooruke olevat. Stereotüüp läks kohe mängu. Idablokist tulevad prostituudid. Enamus on vaesed. Raha nimel teevad kõike.
Läinud tüdruk postasse maksma arveid. Abikaasa, kus parasjagu oli, seda ma ei tea. Naisele olevat üks postas oma järjekorda ootav mees, "calabrese", teinud talle ettepaneku:
"Ma tean ühte meest ... Maksaks hästi sulle... Tahad?"
Naine polevat vastanud. Läinud oma mehe juurde ja tollele jutustanud, mis juhtus.
Calabrias pean mainima, on naiste austus kõrge. Kuid naine peab ka end austama.
Mida tegi mees? Istus kodus rahulikult, avas õllepudeli ja hakkas jalgpalli vaatama??
Absoluutselt mitte! Võttis kätte, läks koheselt postasse ja andis siivutu ettepaneku teinud mehele ühe korraliku keretäie. Kohe nii korraliku, et "vaesekene" ei tõusnudki.
Äärmuslik? Ehk veidikene. Aga samas. Siin üksinda naine end elajate eest kaitsta ei jaksa.
Öeldes konkreetselt "ei" tülgastavatele ettepanekutele, korduvalt, ei pruugi aidata. Korralik keretäis ühele ning teised enam ei puutu. Saavad aru, naine ei ole "selline". Eriti, kui tuled idabloki riikidest. Blond. Tüüpiline lihtsameelne.
Põhja-Itaalias on välismaalaste mitte austamine "normaalne" nähtus. Eriti naiste. Oled keskmisest ilusam. Blond. Ja siin tituleeritakse naine sekundi pealt kerglaste elu kommetega olevaks...
Nessun commento:
Posta un commento