lunedì 5 novembre 2012

Benvenuti in Italia!

Tere tulemast armsale Itaaliamaale! Me armastame seda riiki, või kuidas? Aga loomulikult, muidu me poleks ju siia oma jalga tõstnud. Kas siis reisimise või muudel teab mis eesmärgil. 
Ilus onju? Vähemalt turismi reklaamiplakatilt näeme kuhjaga hurmavat ajalugu. Loodust. Ei saa unustada seda kõige tähtsamat, mille üle pea iga itaallane uhke on, nende köök. 
Tervitan teid kõiki, kellele vähegi see maa huvi pakub! 
Olen siin saapamaal seigelnud pea, et kaks aastat juba. Bürokraatiaga kakelnud. Tööd jahtinud, teen seda siiani. Vaadelnud. Uurinud. Armunud. On aga hetki, mil mulle sõna otseses mõttes viskab "kopa ette" siinne elu. Siinsed inimesed. Nende uhkus. Nende viis olla. 
Välismaalane itaallaste keskel peab andma endast rohkem kui sada protsenti, eriti töötades. Aga seda me ju teeme, eksju? 
Olgugi, et olles Euroopa liidus, peaks olema kadunud natsionaalne identiteet. Aga saapamaal saab seda tunda päris palju. Itaallased on igas mõttes parimad! Võimalik, et on neid, kes ei saa, oleneb onju? 
Itaallased on maailma parimad kokad! No, kust otsast ja kes selle üldse välja leiutas? Nende retseptid ja toitumisviis on tõesti parimatest parim, ei vaidle... Aga me oleme võimelised õppima ja ehk kokkama pareminigi, kui 'grandi italiani'. 
Välimus on siin ekstra oluline! Piitspeenike. Firma riided. Jalanõud. Millised kinnisideed. Absoluutselt liialdatud. Aga tööd otsima minnes on see esimene asi, mida vaadatakse. Ka sõprussuhteid luues on inimesi, kes kritiseerivad välimust, aga ega nad seda sulle otse ei ütle. Ikka seljataga. Ideaalne on modellikeha ja blondid kiharad. Tõmbab tähelepanu. See müüb. 
Itaallased on super müüjad! Rääkimine on nende spetsialiteet. Nad suudavad ka musta valgeks rääkida vajadusel. Ei usu? Tee proovi. Vaidle nendega natukene aega. Olgu ehk mitte jälle kõik. Ma ei taha siin luua mingit stereotüüpe. Avaldan oma arvamust. 
Neil on omaette psühholoogia, ma ütleks nii. Oleneb kellega sa rääkima juhtud. Kas põhjakaga või lõunakaga. Tervitus! Meie jaoks on itaallane üks ja sama. Nende jaoks mitte. Tehakse vahet kes kust parasjagu on pärit. Lõunakad on uhked oma kultuuri ja maa üle, ainuke jama on selles, et seal ei ole tööd, suurimad väljarändajad. Põhjakad on uhked, et neil on töö. Upps.. Mille nad suutsid üles ehitada alles pärast Itaalia ühendamist (1861). Välisriikides kohates itaallasi on nad suurem jagu pärit lõunaregioonidest. Lõunakad on väga seotud oma perega ja kohaga kust pärinevad. Põhjakad ei saa nii väga küll öelda, et oleks. Põhjakate jaoks on lõunakad üldse "terroned" päevavargad. Laisad. Vargad. Ja mis kõik koledad sõnad veel nad neile külge ei sildista. Põhjakate hulgas on neid ka. Rohkemgi ehk. Unustatakse mainimata, et lõunakad töötavad põhjas. Maksavad makse. Mis "unustatakse" investeerida ka Lõuna-Itaaliasse. Üldse "forza Etna", jõudu Etnale, et see pool saapamaad ära hävitaks. (On jah nad siin imelikud veidikene). Kahju, et pärast ühendamist rikas Lõuna vaesus ja Põhja rikastus. Võiks olla võrdsed. Aga näe ei ole. Põhjakad on paremad (vähemalt nemad siin arvavad nii oma ignorantsuses). 
Itaalia meestest on on olnud päris palju igal pool juttu ja artikleid. Mis imemehed nad küll on? Imepärased armatsejad. Super isad. Pere hoidjad. Ja muid asju saab nende kohta kuulda. On's kõik ka tõsi?
Nagu igas riigis, ma leian, on mehi, kes väärivad tiitlit parim isa, pere hoidjad, head armatsejad jms. Mitte ainult itaallased. Nad oskavad lihtsalt paremini rääkida. End reklaamida. Muud ei miskit. Ei loe rahvus kes, kus on parim. Loeb tahe! Kui inimesel on tahe, leian ma, siis ta saabvutab selle, mida hing tõeliselt ihaldab. 
Siin olles saab tihti kuulda, et ida bloki naised on litsakad! Neil ei ole pere väärtustest õrna aimugi (tegelikult ka???). Itaallased on parimad. Saadan heaga kõik seenele. Pole nad midagist parimad, et neil oleks õigust kedagi halvustada. Itaallannad ei oska samuti süüa teha. Joovad alkoholi. Tarbivad narkootikume, vast suurem hulk, kui meie idabloki naised seda teeme. Litsakad, ehk rohkemgi kui meie tüdrukud. Konkurentsi mitte kannatades, hakkavad nad sildistama. Kadedus. Igasuguseid on igal pool. Issanda loomaaed on kirju!   
Mehed, kes leiavad, et raha eest saab osta ükskõik millise naise, ükskõik kui ilus/kole ta ka pole. Rahal on võim. 
Itaalia ja itaallased pole ühtigi nii perfektsed, kui nad lasevad välja näidata! 'Bella figura', näidend, mida uskuma jäädes armud sügavalt. Harjume ajapikku sellega isegi kaasa minema. Mängime nende kaartidega. Nagu seda teevad nemad... Ei usu? Ajapikku harjume ja asjad lihtsalt kulgevad nii. 

Ausalt ei vihka Itaaliat! Ma armastan seda riiki. Tõsiselt! Kogu kupatusega! Kõigi tema vigadega ja iluga. Mulle meeldib vaadelda nende eluviisi, suhtlust, eneseväljendust.. Kõik. Kui erinevad nad on. Nende ignorantsuski meeldib. Vastuolud. Ma leidsin endale siin siiski kodu ja inspiratsiooni allika. Tiivad lendamaks... 




2 commenti:

  1. Guarda che non siamo tutti leghisti, eh... Enamik meist ei ole. Ja muuhulgas, põhja-Itaalia tööstus õitses juba ammu enne Itaalia ühendamist (Bologna siiditootmise ajalugu sa ju tead, eks, aga igas linnas on oma samasugune lugu). Põhi ja lõuna on mõlemad kaunid, oma jamade, oma ebausukude ja oma suurusega.

    RispondiElimina
  2. Üks päev, kui aega saan, kirjutan sellest, kuidas põhjakad lõunakad tühjaks varastasid paremini. Vajab süvenemist. Uurimist.
    Olgu, nõustun, mõlemad nii põhi kui lõuna on kaunid, ilusad! Aga ma lihtsalt olen liiga "terrone", et mõista põhjakate ilu!!! ;)

    RispondiElimina