Pealkirjata

Sakslased. Uhke rahvas. Masinlikud. Töökad. Armastavad õlut juua. Palju õlut. Olete käinud oktoberfestil? Näinud nende suuri õllekannusid? Joovad. See on neil kultuuris. Neile on oluline töö ja keskkond. Kõik töölised peavad end hästi tundma. Isegi, kui töötad loetud päevad nendega, küsitakse sinu arvamust. Kuidas SINU tööd parandada. Midagi uut. Tegelikult ka minu arvamust küsitakse? Ei öelda, et lähed tööle ja jätad ajud koju öökapile. Huvitav. Mulle meeldib.
Siis on need itaallased. Neile meeldib jutustada. Palju. Hoiavad üksteist. Viskavad nalja. Tundub nagu neid ei huvitaks eesmärk. Kas neil on üldse mingi eesmärk? Ei tundu. Tunduvad justkui laiali valguma. Klient ootab? Ah kui ta juba siia jõudis, ootab ta niikuinii veel natukene. 
Jutustab. Vaatab mööduvaid tüdrukuid. Ei tundu üldse tösised ärimehed. 
Kaks täiesti erinevat rahvust ühes firmas, vähemalt mingid päevad peavad koos töötama. Kõnnivad uhkelt ringi. Nagu tahtes ütelda kõigile: "Mina olen parimatest parim!" 
Töötan nendega. Messil. Jutustan ühega. Räägin teisega. Võimalikult abivalmis. Tõlgin. Itaallased. Kohutavad inglise keelega. 
"Õpin näe 20 aastat ja selgeks pole saanud," ütleb üks mu kolleegidest. 
Ausalt? Oleme, meie idablokist pärit, paremate geenidega õnnistatud? Või on meil aju töövõimelisem keeli omandamaks? No ei saa aru! Pole üldse nad esimesed, kes mulle seda ütlevad. Ehk on laiskus. Sakslased räägivad inglise keeles vabalt. Probleemitult. Õpin nendelt saksa keelt. Pursin väikseid lauseid. Hääldus täitsa mööda. Grammatikast ei ole õrna aimugi. Tüüpilised laused oleksid siis:
"Was zu trinken? Wasser? Kaffee? Saft?" 
Itaallased vaatavad veidralt. Ütlesin ju, et ei räägi saksa keelt sõnagi ja nüüd üks päev ja üritan purssida. Sakslased naeravad. Viskavad isegi nalja mu üle. Vähemalt on lõbus. 
Itaallastest kolleegid hoiavad täitsa omaette. Ainult itaallastega räägivad. Mis seal siis ikka. Mõtlen. Ega need küll "terroned" pole. Ja ei olegi. Täitsa lombardod. Ah jaaa! Ühe bolognese doc avastasin ka! Rõõm on suur! Väga sümpaatne tüdruk. Ahh, et miks ma rõõmustan? Sest bolognesesid sa siin nii kergelt ei leia! Olen Bolognas? No, iga nurga peal on sitsiillased, calabresid või napoleatanid sind teretamas. Seepärast end siin nii hästi tunnengi, Bologna on nagu "terronia" ehk siis nagu Lõuna-Itaalia oleks. 
Ma siin mõtlen. Saksa keel on nurgeline. Ka inimesed. Aga oma tööjõusse nad investeerivad. Vähemalt tundub. No ja räägitakse ka! Ehh ei usu, mida räägitakse, aga tõestust ka otsima ei lähe. Itaalias on parem. Mulle meeldivad laiali valguvad ja latatarad rohkem. 
Või kuidas kellelegi!