Prygiprobleem ja eeskujulik Riace

Meil siin Lòuna-Itaalias on prygiprobleem. Algul mattus prygihunnikute alla Campania regioon, eesotsas Napoli provintsiga. Nyyd on Lòuna-Itaalia regioonid pea kòikjal niiòelda prygiprobleemiga mòllamas.
Kui rààkida kohalikega, mis on lahenduseks mòeldud siin Taurianovas, Calabrias. Vastuseid on erinevaid. Aga stiil on yhtne.
"Siin ei tòòta midagi."
"Arvata oligi, et nii làheb. Kuigi oli ka juba prygisorteerimine kàigus."
"Meie prygimaksu ei maksa. Niikuinii ei viida seda minema."
Mis on lahendus? Polegi.
"Tulge tehke eestlastega revolutsiooni siin," vastas mu elukaaslane irooniliselt.
"Teil olekski siia uusi tuuli vaja puhuma, mitte ignorantsusest màdanenud ajusid, kes midagi ei suuda elukoha heaks teha," vastasin ma turtsudes.
Minul on usku Calabriasse. Yldse Lòuna-Itaaliasse. Mis sellest, et siin on hunnik probleeme.
Volere è potere. Kes tahab, see ka saab. Lahenduse leiab  see, kes seda ka tòeliselt otsib.
Ja siin ongi nyyd yks lugu Riace linnast, kelle elanikud ja linnapea on igati tublid ja tegusad. Teistmoodi mòtlemisega. Peaks olema eeskujuks paljudele Itaalia linnapeadele.
Tuntuks sai linnapea immigrantide probleemi lahendamisega. Vòttis nad vastu linna, kust elanikud vaikselt minema làhevad, otsimaks ònne ja mugavusi mujale. Need, kes sinna jàànud, òpetavad immigrantidele keelt, kàsitòòd, kokkamist. Riace annab kodud, mida on tuldud siia otsima. Kui mujalt aetakse neid minema, siis Riaces neid tervitati.
Tublid linnaelanikud lahendasid ka prygi probleemi ainulaadselt, kuid ààrmiselt toredalt. Vòttes appi traditsioonilise sòiduvahendi - eeslid.
 Eestvedajateks on grupp, kes kutsub end "gli Aquiloni"- "tuulelohed", neli kodanikku, kellest kaks on immigrandid, teised kaks on kàinud Pòhja-Itaalias lootusetult ònne ja paremat elu otsimas, kuid pòòrdusid tagasi kodulinna. Vankreid on hetkel kaks, ehitatud Riace kàsitòòliste poolt! Elanikud peavad ainult sorteerima prygi ning ootama, millal tullakse kotikestele jàrele.
Vaja làks vàhe ressursse, aga palju pealehakkamist ja loovust, et kàivitada laiaulatuslik teenus, mis on aktiivne viis pàeva seitsmest. Mis ainult ei vàhenda jààtmeid, vaid annab ka tòòd ja lootust sealsetele elanikele.  
Riace linnapea Mimmo Lucano kommenteeris:
"Idee syndis tàiesti juhuslikult, lugedes vana arvet, mis oli makstud puhastusteenuste eest kommuunele. Tekkis huvi, miks tòòtati eeslite ja vankritega. Tànapàeval tundub see ajutise lahendusena, kuid aastaid tagasi niiviisi tànavaid koristatigi ja puhtus linnas tagati." Niiviisi avatigi Riaces yks lihtne, kuid ààrmiselt ambitsioonikas projekt, millega,paari aasta jooksul loodetakse yle vòtta eraprygifirmade tegevus, kelle tegevus on olnud oma olemuselt mitmetàhenduslik, kuid tàiesti ebaefektiivne. Kahjuks on nad olnud vòimelised ainult raha neelama ja maad hàvitama.
Pea 10 aastat on Calabrias olnud jààtmete ja prygiprobleem. Aastal 1997 loodi selleks erikomitee, et probleem lahendatud saaks. Kulutati miljardeid eurosid riigirahasid, kuid lòpptulemusena lahendust leida ei suudetud.
Riace on yks nàide sellest et suur vòim ja suured firmad ei vii mitte kuskile. Riace on ehe nàide sellest, et praegusel raskel perioodil, mil Itaalia vaevleb kriisis, tuleks alustada vàikeste, kuid konkreetsete, làbimòeldud ja territooriumitele pyhendatud projektidega, alustades ja teostades vajalikuima.
Edukat jàtku Riacele ja tema elanikele! Hea nàide calabresedele, kes mulle siin jàtkuvalt rààgivad, et midagi siin ei toimi, sest see on "Lòuna-Itaalia", volere è potere!