Jòulud

Ma pole kunagi olnud suur jòulude fànn. Teadmine, et tulemas on jòulud  tàhendab minu jaoks ainult suurt osturalli ja allahindluseid ning selle vòrra ka rohkem tòòd. Inimesed, kes nàrveldavalt ringi kàivad ning yritades kellegile mingit kinki leida, jah just mingit kinki, sest kingi tegemine on kohustuslikuks saanud. Kapitalism!
Ahnus! Tahtmine olla kellestki parem!
Jòulud! Tàhendas minu jaoks rohkem tòòd ning rahulolematuid kliente, kuna tòòtasin poes. Millegagi ei olda rahul, midagi ei leita yles. Tullakse justkui oma frustratsiooni vàlja valama. Naeratad neile! Soovid hàid pyhigi, kuid vastu vòid saada ainult turtsatuse:
"Mis hàid pyhi? Kellel need head on?"
Ja nii oligi pole neid jòulusid tykk aega pidanud, ei tahtnudki. Tunnetki polnud.
Sel aastal jòulud on teisiti. Sain ise valida, kus ja kellega neid pean. Minu tee oli Calabria. Oma elukaaslasega. Olles siin, nàgin, et jòulud pole mingi kohutav monster, mida mitte sallida. Kapitalismist làbi immutatud nàtsakas. Kus inimesed segaselt ringi jooksevad ja elu eest, kinke jahivad!
Linn on tàiesti "surnud". Poed on suletud. Mòned baaridki. Inimesed on oma kodudes, pere keskel. Kellel on kuusk ehitud, kellel ainult kaunistused, kellel "presepe" ( jeesuse syndi kujutav kaunistus ). Sugulased, kel vòimalik tulevad kokku oma perede juurde, et veeta koos yks kena puhkus. Nyyd on aega. Puhata nii koolist, kui tòòst. Pole stressi. Visatakse nalja. Nokitakse teine teise kallal. Meenutatakse vanu aegu. Naerdakse.
Isegi, kui asjad just kòige paremas korras pole, tehakse "bella figura", òeldes:
"Muidugi korras, kuidas muidu!"
Ning milleks peakski oma aasta mured kòigile jutustama? Tuleb otsida teema, mis paneks kòiki end meeldivalt tundma, ennaks positiivseid emotsioone. Ja vot nii siin ongi!
MEELDIVAID JòULE TEILE KòIGILE ! :)