Haigla kroonika

Pole head ilma halvata! Minu neli kuud t88tamist, tegelikul nelja kuudki vist ei saanud t2is Calabrias t88l olles, kui l6petasin otsaga haiglas, pimesoole p6letikuga, operatsiooni laual! L6ikuspeol! 

Uus kogemus! Hetkel tagasi vaadates, ajab naerma! Kui arstide vahet jooksin 3 p2eva, naersin ka, mis sest et olin valudes. 

"Pole m6tet nutta," kordasin kogu aeg.

Kuna naersin siis ei suudetud uskuda, et ma valudes olen! Olgu tunnistan p2ev enne operatsiooni nutsin ka natukene valude p2rast, mis piinasid. Aga see selleks!

Minu esimene samm oli "pronto soccorso" Vibo Valentias. Valud. Kedagi ei huvita. Ootan. Vaatan. Ylemus karjub. Aitas? Absoluutselt ei tehtud v2lja. Nad on harjunud, et haiged karjuvad ja s6imavad. 

"Lollid olete? Aru siis ei saa, et pimesool t8drukul l6hkemas? Mitte miski teil siin ei t88ta!" karjub ta.

Meedikud on harjunud. Vastavad tuimalt.

"Kas on ankeet on t2idetud?"

Vaatan neid. Saan aru, et ega neid v2ga ei huvita. Peaasi, et vahetus kiirelt l2bi saab. Kodu ootab. 

P2rast 8 tundi ootamist sain meediku juurde. Tavaline protseduur. Vereproov, temperatuur ja katsuti k6htu, selga. Kahtlustati neerup6letikku. Ootasin 2ra vereproovi. K6ik tibens-tobens. Nagu miskit poleks viga. K6hu valud tugevad siiski j2tkusid. Kahtlustati neerup6letikku (??).

Saadeti uroloogi juurde. Arst vaatas, katsus k6htu. 

"No kes see ohmu oli, et sind siia saatis, sul ju pimesoole p6letik!" ytles uroloog p2rast 1 minutilist k6hu katsumist. 

Helistas oma tuttavale kirurgile, selgitas olukorda. Mina toolil jahmunult istumas. Enam ei olnud nii naljakas. Nutta tahtsin. 

Vibo Valentia haigla kirurgia osakonnas, vaatan neid inimesi seal. Neile on k6ik, mis toimub t2iesti iga p2evane. Operatsioon. Vupsti kiirelt haiglast koju. J2rgmine. Tundus nagu oleksin lihatehasesse sattunud. 

"Ohhhh... 6udust! Mida ma kyll olen kokku keeranud," m6tlesin, lootes et ehk ikka ei ole pimesoolega midagi.

Minu kord minna. 

"Buon giorno! Aaaaa... la ragazza estone! Vieni-vieni," ytles ta mulle. 

Juba teades, kes ja kust. Vaatas yle. Ja kinnitas juba antud diagnoosi. Selgitasin talle ka kuidas sattusin uroloogi juurde. Mille peale ta pead vangutades helistas kiirabisse, selgitamaks v2lja milleks mulle selline diagnoos pandi. 

"Pange voodi valmis, tema j22b sisse, operatsiooniks!" ytles kirurg, Dr Zappia.

Tahtsin tooli alla pugeda, ei ole need s6nad mulle. Pea k2is ringi. Mis seal's ikka, kui nii siis nii. 

Ja vot nyyd see nali alguse saigi. Kolm p2eva s8stiti antibiootikume kaks korda p2evas tagumikku. Esimesel 6htul "unustati" syya anda. Teisel p2eval hommikus88k. Kysid. 

"OI!! Aga me juba saatsime k6ik tagasi!

Olgu siis nii. Pazienza! Kannatust! Ja seda on siin kohe p2ris palju vaja. 

Teisel p2eval tuli mu tuppa uus patsient. Temaga sai nalja palju. Kuigi oli valudes, naeris nii et v2he polnud. Doktorid olid sellisest k2itumisest silmn2htavalt ehmunud. Kas pole siis teine valudes? Polnud vist varem n2inud naist, ja mitte lihtsalt naist, vaid tugevat ja enesekindlat! 

Naljakas oli vaadata jahmunud doktoreid ja med6desid, kes ta 8mber sehkendasid (t2htsa hotelliketi omaniku elukaaslane). Keegi s6nagi aru ei saanud, mis me r22kisime. 

Yks med6de tuli tema juurde kysides:

"Hablas espanol, r22gid hispaania keelt?

"Jah, kas sa r22gid?" vastas ta lootus rikka tooniga, et ehk on keegi neist, kes peale itaalia keele ka mingit muud keelt r22gib.

"Io no, mina mitte," vastas med6de.

"Kas r22gid prantsuse keelt?

"Sa?"

"Ei"

"Kas r22gid inglise keelt?"

"Mina jah, sina ei..."

"Io non parlo," vastas med6de.

"Kas sa suahiili keelt valdad?" kysis patsient.

Med6de ei saanud aru. Tegi naljaka n2oilme ja marssis ruumist v2lja. 

Naersime m6lemad sydamest. 6htus88k. Unustati 2ra. V6ttis k2tte helistas oma elukaaslasele, kes koheselt haigla juhtkonnaga yhendust v6ttis. 6htus88k saabus. Vat mida t2hendavad siin 6iged tutvused. Need on siin aga v2ga vajalikud, ilma nendeta asjad ei liigu. Tundsin omal nahal. 

Koristamisest haiglas ei taha yldse miskit mainidagi. Hygieeni erilist seal kyll ei olnud. Koristajat2dil tundus olevat ta meik ja soeng t2htsamad, kui t88pinna puhtus. 

Esmasp2eva saabudes tuhises sisse doktor. 

"Kuidas enesetunne? Halb?" viisakust ei mingit. 

Katsus k6htu. Valud. 

"Valmistage operatsiooniks!"

Mis asja!?!?! Ei taha!! Reaalsus. L6ikuspidu alaku! Viidi operatsioonisaali. K6ige pealt med6de tahtis mind mu enda riietega sinna vedada, j2rsku hakkas k6igil kiire-kiire. Kyynelaki eemaldasin teel sinna samusesse saali. V2rin. Naeran. Nutt ei tule lihtsalt. 

"Nyyd siis olen Calabrias ametlikult k6ik asjad j2rgi proovinud, haiglad ja operatsiooni ka. Tykikese endast j2tan ka nyyd siia," itsitan. 

Med6de naerab kaasa. Selgitan talle, kuidas mulle siin ikka meeldib, aga see haigla ... J2tab soovida. 

Kui r22gid teavad k6ik, et asjad ei toimi, aga tegutsejaid kuskilt v6tta ei ole. Need, kes tegutseksidki, need l2hevad annavad oma teadmised mujale, siin lihtsalt on nii...

"Mentaliteet on selline... Seda ei muuda miski!" k6lab alati nende vastus, iga asja peale.  

Kas ehk on see laiskus? Ei! Lihtsalt  yks intelligennte saja rumalaga kakelda l6puks lihtsalt ei jaksa! V6ta omaks v6i mine! 

Kaks p2eva p2rast operatsiooni, koju! Tegelt ka? 6 p2eva s88mata. Pysti t6usmisest ma ei r22gigi. Veensin end yheks p2evaks veel sisse j2tma. Kolm p2eva p2rast oppi koju! Tunnine autoreis toredatel "korras" teedel. Sellel p2eval tundsin, kuidas Calabria mulle yha v2hem meeldib... Olgugi, et "ohverdasin" sunniviisiliselt endast tykikese! 

Ja nyyd... Mis seal's ikka... Vaatamata k6ikidele viperustele mulle siin meeldib!