Ettevaatus pole kunagi kyllalt

Viimasel ajal olen t2heldanud postitusi, kus kirjeldatakse, kuidas neid Itaalia reisi ajal s6ne otseses m6ttes tyhjendati. Restoranis syyes maksti ennekuulmatu summa risotto eest v6i hommikus88gi arvet maksma minnes avastati 3 eurose arve asemel 20 eurot.
2rge muretsege, pole v2lismaalastest turistid ainukesed, kes petta saavad, juhtub ka itaallastega.
Natukene soovitusi Itaalia labyrindis hakkama saamiseks suurlinnades:

* Hoidke oma v22rtuslikke asju enda l2heduses, iPhone'id kotis v6i taskus ja kott alati enda l2heduses.
Puhkuse ajal kipume alatihti pea laiali otsas jalutama. Seda kahjuks kasutavad pikan2pumehed kohe 2ra. N2iteks yritavad sulle t2naval asju myya, nendega juteldes hajub t2helepanu ja v6ib juhtuda, et l2hed koju taskud tyhjad v6i ilma oma v22rtusliku smartphone'ita.

* Restoran vali itaallaste arvukuse j2rgi.
Itaallased on teada tuntud gurmaanid, armastavad head toitu ning m6nusat 6hkkonda. Kui nemad v2lja s88ma l2hevad, peab restoran olema hea. Kus kuuled rohkem inglise kui itaalia keelt, v6ib 99% kindel olla, et see on m6nus turistil6ks.
Hinnad k6rged, kvaliteet keskmisest halvem.

* Restoranis j2ta endale menyy lauda.
Milleks tekib kysimus? See n6u j2i mulle silma kuskil FB kommentaarides, yritati petta ning klientidel oli menyy laual ning kontrollisid hinnad yle ja vaidlustasid oma arve. V2ga nutikad!

*Kysi alati veini PUDELIS.
Siis on kindel, et ei saa petta. Pea 3 aastat t88tasin restoranides ja sai selgeks, et enam "vino di casa" ei telli! Mis on majavein? Kohutavaimal juhul pannakse karahvi eelnevate klientide poolt j2etud veinid.
Muidugi on ka kohti, kus pakutakse head kodust veini, aga neid on nii v2heks j22nud.

* Kanna kaasas linnakaarti.
Tundub veider, eksju. Aga alati tuleb kasuks. T2napa2eval on olemas funktsioon GPS meie smartphone'des, see veelgi parem. Uudis Napolist, kus kurikaelad silte keerasid nii, et juhatasid turiste vales suunas. Turistid suunati siis nii8elda Napoli ohtlikesse linnaosadesse, kus neilt loodeti kiirelt taskud tyhjendada.
(Napolis on teadup2rast rikas ja vaene linnaosa. Vaesesse ei soovitata mitte kellelgi minna, kes tsooni ei tunne.)

* Tee s6prust itaallasega.
L6una poolsed on eriti nutikad petma. Neil on v2lja t88tatud turistidele teine menyy, k6rgemate hindadega. N2iteks Pizzos (VV, Calabria) peav2ljakul maksab turist kuulsa tartufo eest topelt hinna, kui itaallane (tegelikult peaks ytlema, calabrese). Nood on nutikad sellid saavad aktsendi j2rgi aru, kes kohalik ning keda ei tasu petta.

Bolognasse sattudes m6ned kohad kuhu minna s88ma, mu enda lemmikud :

Bar Impero, Via dell'Indipendenza 39
Tahad head hommikus88ki ja capuccinot, seda 6iget? T2pselt 6ige paik, kus hommikut itaalia moodi alustada. Hommikuti v2rsked saiakesed ja m6nus kohvi.

http://www.trattoriadellasanta.com/
M6nus lihtne paik ja syya saab h2sti. Omanikud bolognesed.

Osteria 15, Via Mirasole 13
M6nus interj88r. Antipastode p2rast ma seal k2ima hakkasingi, v2ga hea bolognese k88k.

Don Chisciotte, Via Ludovico Berti 15B
T88tasin seal. M6nus rahulik interj88r ja omanik ka h2sti lahe sell. Kui itaalia keelt oskad, jutustab ta sulle koha ajaloogi ja soovitab m6ningaid h2id retsepte mida kodus ise j2rgi proovida.

http://www.osteriadelsole.it/
K6ige 2gedamaid tyypilisi bolognese osteriasid, kuhu v6ib sattuda! V6ta kaasa oma toit, naudi head veini ja 2gedat seltskonda yheks 6htuks... v6i kes teab ehk leiad lausa hea s6bra sealt.

Emigrandi elust Austraalias

Calabria emigratsioon sai v2idetavalt alguse p2rast Itaalia yhendamist vabariigiks, esimene suurem voog emigreerujaid l2ksid 6nne otsima P6hja-Itaaliasse 1880nendatel. P2rast Esimest maailmas6da juba asuti Itaaliast v2lja. L6una-Ameerikasse, Austraaliasse, Euroopas mindi enamasti Prantsusmaale ja Saksamaale 6nne ning edu otsima. Youtube's ringi surfates leidsin yhe laulu, mis r22gib Austraaliasse emigreerunud calabres'idest:
http://www.youtube.com/watch?v=QrlMQEQPdso
Jutustab siis, kuidas yks mees alustas oma pikka reisi laevaga Sitsiiliast Austraalia poole t88le. T88 leidis assistendina matusebyroos. R22gib, kuidas t88tas p2evad ja 88d ning suutis endale osta kena kahekorruselise maja. Abiellus ning sai kaks poega, kahjuks syndis ka tydruk, kes t2namatu abiellus yhe hiinlasega. P2rast 40 aastat t88tamist, Austraalia valitsus pensionit talle ei andnud, kuna tal olevat liiga palju raha, ning inglise keelt ta selgeks ei saanudki.

Siinsed calabresed abielluvad ainult calabresede vahel v6i 22rmisel juhul sitsiillasega. Enamus esimese p6lvkonna esindajad on abiellunud lausa samast kylast p2rit mehe/ naisega. Teise p6lvkonna esindajad ka sitsiillastega. Kolmas p6lvkond j2rgib enamasti traditsiooni, kuid on ka neid, kes on australlasega abielus, kuid v2he. Vanemate suureks hirmuks oligi, et tytar va t2namatu abiellub m6ne v2lismaalasega. Hiinlased ja indud on neile tundmatu kultuur ehk siis veidrikud. N2iteks jutustas yks sitsiilia h2rrasmees Giuseppe loo, kuidas 40 aastat tagasi ta calabresedest naabrid kutsusid politsei indudele, kuna nood valmistasid toitu curry'st, mis haises liiga palju.
Calabrese'dele on 22rmiselt oluline omada maja, sest see annab kindluse. Kaotades t88 on v2hemalt koht, kus magada. Kogudes raha esimene asi, mille ostsid oli alati maja. Edasiseks sammuks oli abielu ja lapsed.
Lasteks loodeti alati poegi. Tydrukuid eriti ei soovitud. Calabria kultuuris oli levinud arusaam, et tydruku vanemad pidid pulmakingiks tegema maja, kuhu paar p2rast abielu elama asub. Kujutage nyyd ette isa, kes saab 6-7 tytart?
Loomulikult oli tydrukuga veel rohkem probleeme, kui ainult maja ost. Poiss valis endale kaasa, tydrukule valisid mehe tavaliselt perepead. Isad on lausa maha lastud seep2rast, et on 8elnud m6nele soovijale "ei".
N2iteks elukaaslase vanavanaisa ytles yhele poisile, kes oli kylas tuntud, kui kriminaali poeg, "ei", kui oli palunud tema vanema t8tre k2tt. L2ks m88da natukene aega ning ta lasti maha...
Yks lugu pajatati isast, kes sai 7 tytart. Yks tydruk abiellus, teised kuus saatis kloostrisse, kus ei kohtunud 30 aastat mitte kellegagi v2ljaspool kloostrimyyre.
Soovitakse t2nap2evalgi Calabria kandis abiellujatele : "auguri e i figli maschi.. 6nne ja poisslapsi"
Abielludes ei loodud liitu vaid paari vahel, vaid ka kahe perekonna vahel, seep2rast oli eriti oluline tunda perekondi. Uuriti p6hjalikult enne kui lasti minna altari ette. Lihtsaim viis oli alati valida kaaslane oma enda kylast. Ei armutud, vaid vaadatigi, kuidas poisslaps leiab endale hea kaasa, kes toidab ning on piisavalt tugev andmaks j2rglasi. Tydrukule valiti heast perest p2rit poiss, kes on t88kas ja perele raha teeniks. Armastus oli teisej2rguline. Seep2rast v2lismaalastega abielusi vaadati viltu, neid kardeti.
"Jummel teab, millisest perest p2rit..."
Austraalias siiani traditsiooniliselt abiellutakse enda kylast p2rineva mehe v6i naisega.
Pensionit t6epoolest Austraalia valitsus vara omajatele ei anna. Kui sul on teenistus n2iteks rentide n2ol ja see aastas yletab teatud summat, pensioni asemele maksad riigile j2tkuvalt makse edasi. Natukene pahandab neid, kes terve elu on t88tanud, et midagi omada nyyd pensionit ei saa.
"U guvernu ci dissi you got too much money..."
T88kad ja tublid inimesed on siia tulijad olnud.

Kohtumine Carlo Lucarelliga

Kui ma itaalia keele selgeks sain, hakkasin vaatama Lucarelli showsid. Mulle meeldib tema viis esitada vanu mystilisi juhtumeid, kuidas ta neid lahkab ning televaatajaile esitab. Kes itaalia keelest aru saab, v6iksid ta saateid kyll vaadata, seriaal Blue Notte, youtube's enamus osad k2tte saadavad.

Kunagi ei arvanud, et mul on v6imalus temaga isiklikult ka kohtuda. Nimelt on ta ka raamatute autor, kirjutab kriminulle. Kahjuks pole mul olnud veel v6imalust m6nda ta teost lugeda, et hinnata tema kirjutamisstiili. See j22b siis tulevikku. 

South-Yarras, Melbourne'i ligidal asub Itaalia kultuurikeskus, Lucarelli nimelt oli kutsutud sinna kohale esitlemaks enda viimast raamatut siinsetele itaallastele. Loomulikult oli terve saal t2is, oli ka neid kes seisid, sest istekohti lihtsalt ei jagunud k6igile. 

Ootus2revust oli tunda terves saalis. Kui Lucarelli saali sisenes, k6las aplaus. Lucarelli istus ning analyysis kohal olijaid. P2rast lyhidat tutvustust, mida tegelikult polnudki vaja, asus ta r22kima oma raamatust ja seriaalidest. 

"Tean inimesi, kes oma raamatute v6i seriaalide p2rast peavad elama politsei kaitse all. Mina nende hulka ei kuulu. Ma ei jutusta teile hetkel toimuvast, vaid ajaloost esitades fakte, mida te teate, aga uues valguses. M6nikord on me saade aidanud asju n2ha teisest nurgast ning juhtum on leidnud oma lahenduse." 

Lihtne inimene. Kuid on tunda, et ta naudib oma tegevust. Mul on hea meel selle v6imaluse yle teda ka isiklikult n2ha =) 

Arrivederci Italia, Hello Australia

Minu seiklused hetkel Itaalias katkevad nii aastakeseks. Saatuse tahtel mydistan nyyd m6ningat aega Austraalias. T2psemalt Melbourne's. Aga j22n siiski Itaaliaga v2ga tihedalt seotuks ning ehk kunagi saatuse tahtel p88rdun sinna tagasi ka elama.
Kuigi olen Melbourne's on mul tunne, et olen Calabriasse sattunud. R22gitakse siin enamus ajast dialektis. V6i siis nende leiutatud sl2ngis ehk siis segu dialektist, itaalia ja inglise keelest. Vanem generatsioon, olgugi et on siin elanud 40-50 aastat, pole inglise keelt suutnud 2ra 6ppida. Seda siis seep2rast, et neil k6ik teenused olemas nende enda emakeeles. H2sti armas on kuulata, kuidas mu elukaaslase vanat2di r22gib dialektis v6i itaalia keeles ja kasutab vahele moondatud inglise keelset s6na.
"Dumani pigghi u bus... Vaiu a backayarda...Vaiu a shoppa..."
"Homme mine bussiga... L2hen tagaaeda... L2hen poodi..."
Noorem generatsioon r22gib enamus inglise keeles, ka oma lastega. V2hesed r22givad itaalia keelt, m6ned pursivad dialekti. Olen kohanud, neidki kes ytlevad, et ma r22gin itaalia keelt, ja kui teevad suu lahti tuleb sealt ainult dialekt. 6nn, et ma sellest aru saan!
Melbourne'i l2hedal on kaks tsooni Carlton ja Fitzroy, mis on itaallasi t2is. Carltonis saabki puhtalt itaalia keelega hakkama. Enamus itaallastest ettev6tjad ja t88tajad. Mulle endale tuli plussiks t88d otsides, et r22gin itaalia keelt. Leidsin nimelt t88 yhes baaris, kus k6ik itaallased, hetkel olen ainuke v2lismaalane seal. T88kaaslastega suhtlus itaalia keeles, klientidega inglise keeles.
Kui arhitektuuri vaatan, tean et olen Melbourne's. Kuid kui inimestega suhtlen tekib tunne nagu oleks ikka veel Itaalias...

Ohh neid naiivitare...

Euroopas on kriis. Itaalias r22givad sellest absoluutselt k6ik, vast ka 2 aastane tuleb vastu ja karjub: "C'e' crisi!!"
Kriis on viis nii8elda puhastuda, m6ttetutest ja ebavajalikest oludest majanduses, on langus, on ka t6us.
Viimasel ajal olen m6tisklenud siin noorte itaallaste yle. Kes jookseb minema ja teavitab tervele maailmale, kui halb on Itaalia ja tolle valitsus. Teised, kes m6neks ajaks reisivad kuhugi, et kogemusi saada, kuid Itaalia on siiski sydames. Aga on ka neid, kes on otsustanud vaatamata k6igile raskustele koha peale j22da ja "v6idelda".
Vaatamata sellele, et ma enam Itaalias ei resideeru, hoian ma end Itaalia uudiste ja juhtumistega kursis. Ka t88turul toimuvaga. Olen t2heldanud noorte naiste seas tekkima hakanud suhtumist, "meid kasutatakse 2ra - ci stanno sfruttando". Mis ma sellest arvan? Inimene, kes on leppinud sellega, mis talle pakutakse ei peaks p2rast enam virisema. N2iteks promooterina t88tades pakutakse p2evat88 hinnaks 40-45 eurot vastuv6ttes, leian ma, ei peaks minema kiruma t88andjaid taga, kui 2ra kasutajaid. Miks ei minda siis n2iteks t88le ettekandjatena, kus on v6imaluse korral v2ga h2sti teenida v6i poodi myyjaks. Ahhhaaa! Ei osata keeli! J2relikult, teed seda, mis oskad ja yritad alati paremuse poole areneda. Ja seda 6ppides, mitte vingudes.
Teiseks m2rkasin t2na facebookis ringi kolades erinevates gruppides, et on yks h2sti tore t88kuulutus. Nimelt araabia sultanid otsivad haaremisse tydrukuid. T88le kandideerimiseks on vaja saata oma CV ning kokku leppida aeg, mil l2bi skype suheldes pilte teha. Lugesin ja naersin, et sellisele totrusele ju ometi keegi ei vasta. Aga ohh! imet, vastati kommenteerides teavitust. Suu j2i ammuli. Kas t6esti ollakse nii meeleheitlikud? Naiivsed? V6i purulollid?
Aasta aja jooksul t88tades messidel, m2rkasin nii kijiji.it-s kui ka facebooki gruppides igasuguseid imelikke kuulutusi, mida loogikat kasutades tuleb eirata. Kuid leidus neid, kes vastasid ning p2rast m6ttetult gruppidesse kirjutasid, et see v6i teine on pettur, kes soovib saada alasti pilte.
Ajab t6esti naerma kohati, kuidas saavad itaallannad, olles tuntud oma tugeva karakteri poolest, kohati ikka nii otud olla.

Pilte lumisest Bolognast

Piazza Minghetti vòtab lumega hoopis teise ilme.

Piazza Santo Stefano vòi siis ka Piazza delle Sette Chiese.

Turistid uudistavad pilte.

Via Rizzoli

Leidus julgeid, kes ka selle ilmaga jalgrattaga ringi sòitsid.

Via Rizzoli.

Piazza Nettuno.

Piazza Nettuno.

Park Montagnola.

Ja nagu alati, kui sajab lund, siis rongid hilinevad.

Pizza päev!

Siin toon teile pizza retsepti. Arvasin, et see on nii keeruline, et mina kobakäpp köögis sellega küll hakkama ei saa. Rääkides sõbraga, vero napoletano, sain aru, et polegi seal nii suurt kunsti. Proovin. Pizza on pärit Napolist. Tõeliselt hea pizza saamiseks, ütles ta mulle, peab Napolisse minema. Samas. Peab teadma, kuhu pizzeriasse sisse astuda. Kõik ka head pizzat ei tee. Ja aidaku mind jumal, kui peaksin küsima pizzat ananassi ja kanaga. Mind visataks kohe välja. See olevat maitse ja pizza rikkumine. 
Aga meil Eestis ju tehakse? Noh. Lugesin, et meil Eestis tehakse ka Carbonarat juurviljade ja seentega. Nali naljaks. Välismaalased soovivad ju ainult parandada retsepte, muuta neid paremateks. Itaallaste silmis, aga solgime nende toidukultuuri. 
Niisiis. Pizza retsept. Kodune ja värske! 

Koostisained circa 4 inimesele:

1 kg jahu ( tüüp 0 ) 
25 gr pärmi
6 spl oliivõli
20 gr soola
2 tl suhkrut
600 ml vett

300 gr mozzarella juustu 
350 ml tomatikastet (näiteks mutti)

Jahu panna potti/kaussi. Jahu hunniku keskele teha auk. Soojenda vesi. Circa poole vee sees lahustada pärm ja suhkur. Valada jahu hulka. Ülejäänud vee hulgas sulatada sool ning lisada oliivõli. Valada jahu hulka. Kätega sõtkudes, kuni tainas on ühtlane mass.
Jätta sooja kohta circa 1-1,5 tunniks, kerkima. 

Lihtne. Mozzrella ja tomatikastmega. Lisasin ka natukene
provolone juustu. 

Tainas rullida öhukeseks. Lisada tükeldatud mozzarella. Valada tomatikaste. Soovi korral võib tomatikastet ka maitsestada enne tainale valamist. 200 kraadi juures circa 45-60 minutit ja valmis ta ongi!  

Pizza seentega.

Polpette ehk lihapallid

Polpette. Nagu Eestis on neljapäev kalapäev, on Calabrias pühapäv aeg, mil peres tehakse polpette ehk lihapalle tomatikastmega. Ülimalt lihtne ja super maitsev. 

Koostisosad:

500 gr veisehakkliha

200 gr riivsaia

100 gr parmeggiano reggianot või grana padanot 

(riivitud)

150 gr vett

3 muna

Soovi korral võib lisada ka mortadellat circa 4-5 viilu

Kõik koostisosad panna potti ning segada ühtlaseks massiks. Kui jääb liiga vedel, lisada natukene juurde juustu ja riivsaia. Kuigi ülaltoodud kogustega olen ise pidevalt teinud ja "tainas" on jäänud alati "õige". 

Järgmine samm on teha palle. Mitte liiga suured ja mitte ka väga väikesed. Lihtsalt keskmised. Nii nagu poodides näete lihapalle, enam vähem selles suuruses. 
Soovi korral võib need panna lihtsalt ahju. Sellel juhul lisada 2-3 supilusikat oliivõli "tainasse" ja pärast ahju. Mõnus lihtne õhtusöök. 
Selleks, et teha kastet pastale on toodud kogustele vaja circa 3 pudelit tomatikastet (nt mutti). 
Panna potti, lisada natukene vett ja soola. Lasta keema. Lisada valmis lihapallid. Lasta keeda circa 1-1,5 tundi tasasel tulel. 
Ja ongi valmis :) 

Pasta tüüpe on mitmeid. Vali, mis meelepärane. Et tulemus oleks veelgi parem, võid kastmest välja võtta lihapallid ning lisada pasta. Circa 1 minut lasta keeda tasasel tulel (nii on pastagi maitsestatud ;) ). Hiljem serveerida taldrikule pasta ja lisada lihapallid. Tulemus on super! 

Prygiprobleem ja eeskujulik Riace

Meil siin Lòuna-Itaalias on prygiprobleem. Algul mattus prygihunnikute alla Campania regioon, eesotsas Napoli provintsiga. Nyyd on Lòuna-Itaalia regioonid pea kòikjal niiòelda prygiprobleemiga mòllamas.
Kui rààkida kohalikega, mis on lahenduseks mòeldud siin Taurianovas, Calabrias. Vastuseid on erinevaid. Aga stiil on yhtne.
"Siin ei tòòta midagi."
"Arvata oligi, et nii làheb. Kuigi oli ka juba prygisorteerimine kàigus."
"Meie prygimaksu ei maksa. Niikuinii ei viida seda minema."
Mis on lahendus? Polegi.
"Tulge tehke eestlastega revolutsiooni siin," vastas mu elukaaslane irooniliselt.
"Teil olekski siia uusi tuuli vaja puhuma, mitte ignorantsusest màdanenud ajusid, kes midagi ei suuda elukoha heaks teha," vastasin ma turtsudes.
Minul on usku Calabriasse. Yldse Lòuna-Itaaliasse. Mis sellest, et siin on hunnik probleeme.
Volere è potere. Kes tahab, see ka saab. Lahenduse leiab  see, kes seda ka tòeliselt otsib.
Ja siin ongi nyyd yks lugu Riace linnast, kelle elanikud ja linnapea on igati tublid ja tegusad. Teistmoodi mòtlemisega. Peaks olema eeskujuks paljudele Itaalia linnapeadele.
Tuntuks sai linnapea immigrantide probleemi lahendamisega. Vòttis nad vastu linna, kust elanikud vaikselt minema làhevad, otsimaks ònne ja mugavusi mujale. Need, kes sinna jàànud, òpetavad immigrantidele keelt, kàsitòòd, kokkamist. Riace annab kodud, mida on tuldud siia otsima. Kui mujalt aetakse neid minema, siis Riaces neid tervitati.
Tublid linnaelanikud lahendasid ka prygi probleemi ainulaadselt, kuid ààrmiselt toredalt. Vòttes appi traditsioonilise sòiduvahendi - eeslid.
 Eestvedajateks on grupp, kes kutsub end "gli Aquiloni"- "tuulelohed", neli kodanikku, kellest kaks on immigrandid, teised kaks on kàinud Pòhja-Itaalias lootusetult ònne ja paremat elu otsimas, kuid pòòrdusid tagasi kodulinna. Vankreid on hetkel kaks, ehitatud Riace kàsitòòliste poolt! Elanikud peavad ainult sorteerima prygi ning ootama, millal tullakse kotikestele jàrele.
Vaja làks vàhe ressursse, aga palju pealehakkamist ja loovust, et kàivitada laiaulatuslik teenus, mis on aktiivne viis pàeva seitsmest. Mis ainult ei vàhenda jààtmeid, vaid annab ka tòòd ja lootust sealsetele elanikele.  
Riace linnapea Mimmo Lucano kommenteeris:
"Idee syndis tàiesti juhuslikult, lugedes vana arvet, mis oli makstud puhastusteenuste eest kommuunele. Tekkis huvi, miks tòòtati eeslite ja vankritega. Tànapàeval tundub see ajutise lahendusena, kuid aastaid tagasi niiviisi tànavaid koristatigi ja puhtus linnas tagati." Niiviisi avatigi Riaces yks lihtne, kuid ààrmiselt ambitsioonikas projekt, millega,paari aasta jooksul loodetakse yle vòtta eraprygifirmade tegevus, kelle tegevus on olnud oma olemuselt mitmetàhenduslik, kuid tàiesti ebaefektiivne. Kahjuks on nad olnud vòimelised ainult raha neelama ja maad hàvitama.
Pea 10 aastat on Calabrias olnud jààtmete ja prygiprobleem. Aastal 1997 loodi selleks erikomitee, et probleem lahendatud saaks. Kulutati miljardeid eurosid riigirahasid, kuid lòpptulemusena lahendust leida ei suudetud.
Riace on yks nàide sellest et suur vòim ja suured firmad ei vii mitte kuskile. Riace on ehe nàide sellest, et praegusel raskel perioodil, mil Itaalia vaevleb kriisis, tuleks alustada vàikeste, kuid konkreetsete, làbimòeldud ja territooriumitele pyhendatud projektidega, alustades ja teostades vajalikuima.
Edukat jàtku Riacele ja tema elanikele! Hea nàide calabresedele, kes mulle siin jàtkuvalt rààgivad, et midagi siin ei toimi, sest see on "Lòuna-Itaalia", volere è potere!

Tropea. Paik, kus lòògastuda.

Kaljulòhe mererannas.

Kes ytles, et Lòuna-Itaalias talvel midagi teha pole? On. Jalutada saab. Kahju, et siinsed seda eriti hinnata ei oska. Aga vòib olla ei oskaks minagi, kui mul meri ja màed iga pàev kàe jala juures oleksid?
Eile sòitsin rongiga Tropeale. Seal saab vàhemalt jalutada. Siin Taurianovas puuduvad korralikud teed jalutamiseks, kònniteedest vòib ainult unistada. Autoteedki on auklikud.
Mòni meeter jalutad siis tervitavad sind ka prygimàed. Jah, suureks kurvastuseks on nyyd ka siia Calabriasse jòudnud "prygi probleem". Prygikottide hunnikud on prygikastidki enda alla matnud ja tungivad vaikselt sòiduteedele. Lihtsalt kohutav. Samal ajal ka kurb. See vaatepilt vòttis mind tummaks, sisemuses tundsin raevu. Milleks kyll siinsed elanikud nii tolvanid peavad olema?
Ah jaa! Siin armsas Taurianovas, kus on circa 15 000 elanikku pole ka rongijaama, 8 kilomeetrit eemal teine. Gioia Tauros vòi Rosarnos. Mu elukaaslane viis mind sinna.


Mererand ja tàielik tyhjus.

Kuna oli 6.01 ,befana, Itaalias riigipyha, siis Gioia Taurost pool pàeva ronge ei vàljunud. Viis mind turtsudes Rosarnosse. Mu tahtmine oli nii suur. Ma lihtsalt pidin toast vàlja saama. Aitab systeemist "5 meetrit ja auto". Pean end liigutama. Pealegi ilm oli liiga ilus selleks, et  pàev otsa jàlle toas passida.
Jòudsime òigeaegselt kohale. Tundsin ròòmu. Lòpuks ometi. Rongi pilet ostetud làksin rongile. Tyhjus. Peale minu, muid reisijaid polnudki. VIP rongireis. Aknast vàlja vaadates nàeb ilusat vaadet merele. Meenus aeg, kui Vibo Marinas tòòtades Taurianovat kylastasin, sai tihti Vibo-Marina-Rosarno rongiga sòidetud.


Kuulus kirik La Madonna dell'Isola.

Kohale jòudes Tropeale, rongilt maha astudes, tundsin, et òhk on soojem, kui Taurianovas. Mònus. Làksin kesklinna poole. Tropea on vàike. Rongijaam on kesklinna kylje all kohe. 5 minuti tee kesklinna "piazzale". Tee on tyhi. Mòni yksik auto mòòdus. Mòni yksik jalakàijagi tuli vastu. Natukene edasi minnes nàgin turiste. Olin ònnelik, et leidub peale minu veel kedagi, kes oskab koha ilu hinnata ka "kylmal" perioodil.
Edasi kòndides kuulsin ka vene keelset vadinat. Huvitav. Suvel màrkasin, et siia on sattunud vene turistid. Vòi siis on kohalikud? Uurisin hiljem kodus. Circa 70 ukrainlast peaks seal elama.



Pane end, kuidas tahad, juuksed jààvad ikka igale poole ette.

Làksin terrassile, kus avaneb vaade merele. Puhas. Meri on kristallne. Vaade on juba suvel super. Nyyd rand ilma inimesteta ainulaadne. Ma naudin tuult. Merele vaadet. Rahu. Ainult merekohin. Mòtted kaovad. Stress vaikselt hajub. Ma tunnen end lihtsalt nii mònusalt. Meditatsiooni hetk. Peas polnudki mòtteid. Nii vòikski kogu aeg olla. Jalutan edasi. Jòudsin trepile, kust alla mere ààrde jòuab. Làksin alla. Jalutasin mere ààrde. Seisin seal. Otsisin koha, kus natukene aega olla. Leides mònusa tuulevaikse nurgakese, istusin. Vaatasin. Imetlesin seda ilu, mis nii mònelgi kogu aeg olemas. Lihtsalt kaunis. Pàike. Merekohin. Raamat Mario Puzo "Il Padrino". Soojus. Tàpselt see, mida mul yheks rahulikuks enesega olemise pàevaks oli vaja.
Koju làksin viimase rongiga. Kella 20.00. Pimedaks làks juba 17 ajal, kuid sellest polnud midagi. Linnake on valgustatud... Mulle meeldib talvel isegi rohkem, kuumus pole nii tappev, kui suvel. Suvisel ajal teed kaks-kolm sammu ja tunned, et nyyd on hetk istuda.