Via Saragozza. San Lucale mineku algus. |
Esimest korda Bolognat kylastades, ma lihtsalt eksisin sinna. Kuna minu jaoks oli kesklinn koht, kus kòik oli kenasti kaaristutega kaetud, siis ei tulnud mòttessegi, et teekond, mis saab alguse Porta Saragozza juurest ja viib yles San Luca kiriku juurde, vòiks olla vàljaspool kesklinna. Kaart oli kyll olemas, aga mul on komme iseendale GPS'i màngida. Nii ongi ju huvitavam. Pàrast saab lugeda, kus kohas kàidud. Teekond yles polnud just vàga kerge. Tòus. Trepid. Vòtab ikka vòhma vàlja kyll.
San Luca kirik |
"Sul muusika on kaasas?" kysis ta.
Noogutasin vastuseks ning vòtsin oma mp3 vàlja. Panime muusika màngima, vàhemalt annab energiat. Tema kàib seal yleval iga pyhapàev, olles juba harjunud tòusude ja treppidega. Oma moodi vastupidavus treening. Tal on energiat rohkem, kui mònel patareil. Sammusime hoogsalt. Yritasin temaga yhes rytmis pysida, aga enne viimaseid trepiastmeid vòttis vòhma tàitsa vàlja, tema làks aga krapsakal sammul yles ja natukese aja pàrast tuli alla tagasi.
Viimased trepiastmed |
"Kohe-kohe..." vastasin. Vanainimesed panid ka jòudsamalt edasi, kui mina.
Oma viimseid energia raasukesi kokku kogudes, làksime treppidest yles.
Yleval avaneb vaatepilt Bolognale. Ilus. Hingematvalt ilus. Kirik oma uhkuses. Mul oli hea meel, et sinna yles jòudsin lòpuks. Istusime ja rààkisime. Puhkasime jalgu.
Vaatasin, kuidas inimesed yles jòudes, esimese asjana suitsu ette panid. Kuidas nad kyll "jaksavad" suitsetada, paneb mind imestama?
Aga nàe pole neil vòhm miskit nii vàljas, kui oli mul.
Vaade Bolognale |
Tagasi minnes màrkasin, et Porta Saragozza sees on ka muuseum San Luca kiriku ajaloost. Sissepààs on tasuta. Minu mòòdumis hetkel oli muuseum kahjuks kinni. Tegelikult munadepyhade ajal oli Bologna yldse kui vàljasurnud, restoranid enamus kinni, ka poed. Mòni turist eksles ringi ja kohalikud. San Lucal neid leidus kyll.
Porta Saragozza |
Nessun commento:
Posta un commento